Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-132-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 6. detsember 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Madis Metsa vastu 6710 euro 23 sendi ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-4980
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Kostja Madis Metsa, esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2013. a, kirjalik menetlus
asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16. mail 2012 maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 6710 eurot 23 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks on 0,25% põhivõlast 6237 eurot 88 senti päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Teede Grupp OÜ (liisinguvõtja) 17. augustil 2007 liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz C180 (sõiduk). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada liisinguvõtja kohustuse kohane täitmine. Liisinguvõtja jättis hagejale maksed nõuetekohaselt tasumata. Hageja ütles 25. augustil 2009 liisingulepingu üles. Hageja sai sõiduki oma valdusesse
§ 101 lg 1 p-de 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 367, § 142 lg 1, § 145 lg-te 1, 2 ja § 65 lg 1 alusel liisingulepingu p-dest 3.7 ja 7.4.1 ning käenduslepingu p-st 1 tulenevate kohustuste täitmist käendajalt ehk kostjalt. VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 järgi on tähtis, milline oli liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Kuna kumbki pool ei esitanud tõendeid selle kohta, milline oli sõiduki turuväärtus sõiduki tagastamise ajal detsembris 2009, saab lähtuda sellest, milline võis olla sõiduki väärtus tagastamise ajale kõige lähedasemal ajal ehk aprilli alguses 2010. Kostja esitatud spetsialisti hinnangu kohaselt oli sõiduki turuhind 2010. aasta aprillis 14 100 kuni 14 300 eurot. Ei ole alust kahelda esitatud arvamuses, sest selles on kirjeldatud järelduste saamiseks kasutatud metoodikat ning esitatud andmed, millel järeldus põhineb. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et müük on toimunud turuhinnaga. Sellist käsitlust arvestades oleks sõiduk müüdud turuhinnaga ka siis, kui see oleks müüdud 10 575 euro eest (11 750 eurost 10% on 1175 eurot, 11 750 eurot 1175 eurot = 10 575 eurot). Seega oli sõiduki turuväärtus 2010. aasta aprillis ilma käibemaksuta 10 575 eurot. Kuna pooled ei vaidle liisinguvõtja võla üle, siis on kostja kohustuste suurus liisingulepingu p 3.7 ja p 7.4.1, käenduslepingu p 1 ning VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 järgi 5262 eurot 87 senti (jääkmaksumus 13 011 eurot 8 senti + debitoorne võlg 2140 eurot 19 senti + viivis 472 eurot 35 senti + võõrandamise ja tagastamise kulud 214 eurot 25 senti - turuväärtus 10 575 eurot).
Õige ei ole maakohtu käsitlus 10%-lise hinnakõikumise lubatavuse kohta. Hageja on müünud sõiduki hinnaga 9127 eurot 65 senti ja maakohus on ise otsuses õigesti tuvastanud sõiduki turuväärtuseks 14 100 (käibemaksuta 11 280) eurot, st hinnaerinevus ületab 10%, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluv summa leida tegeliku turuhinna ja jääkväärtuse vahe põhjal. VÕS § 367 lg 1 järgi on hageja nõude põhjendatud suuruseks 1737 eurot 88 senti (15 837 eurot 88 senti – 14 100 eurot). Kuna hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 kohaselt jätta menetluskulud hageja kanda.
nr 3-2-1-31-13, p 11).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.