Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
18.november 2013. a Põlva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-58289
Tsiviilasi
määramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: G. T. A. S. AS-iga G. (pankrotis) 26.08.2009. a, registrikood xxxxxxxx; Avaldaja esindajad: pankrotihaldur A. H. xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post) ja pankrotihaldur E. P. xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post);
esindajad
AS-iga G. ) avaldus A. K.
ajutise esindaja
Puudutatud isikud: T. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; M. I. K. )- isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx, e-post).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest alates.
05.09.2008. a saabus kohtusse G. T. A. S. , A. K. pärija ajutine esindaja määramiseks.
Avalduse kohaselt mõisteti Põlva Maakohtu 29.09.2004. a otsusega A. K. avaldaja kasuks välja kokku 8960 krooni. Kohtutäituri avalduse alusel kanti xxxxxxxxxx. a keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx, registriosa nr xxxxxxx. Avalduse esitamise ajaks oli A. K. surnud ning pärijaid ei olnud teada, nagu ei olnud teada, kas pärijad pärandi vastu võtavad. xxxxx Maakohtu 19.09.2008. a määrusega jäeti esitatud avaldus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused tähtaegselt. Kohus võttis 15.12.2008. määrusega avalduse menetlusse ning kaasas puudutatud isikutena A. K. pärijad – tema lapsed M. I. (endine nimi K. ) ja T. K. . Neile määrati tähtaeg avalduse suhtes seisukohtade esitamiseks. Puudutatud isik T. K. nõus hakkama pärija ajutiseks esindajaks. Avaldaja nõustus et pärija ajutiseks esindajaks määratakse A. K. T. K. , kui viimane hüvitab avaldaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 200 krooni ja õigusabikulud 4720 krooni).
Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 475 lg 1 p 9 järgi on pärandi hoiumeetmete rakendamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb muuhulgas, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Avaldaja AS G. xxxxx esitas kohtule avalduse A. K. ajutise esindaja määramiseks. 26.08.2009. a ühendati AS G. xxxxx AS-iga G. (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx). Tsiviilasjas olemasolevate dokumentidega on tuvastatud, et xxxxx Maakohtu 29.09.2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2-219/04 mõisteti A. K. AS G. xxxxx kasuks välja 8000 krooni võla, viivise ja leppetrahvi katteks ning 960 krooni kohtukulu katteks (tl 5-6). Kinnistusraamatusse on 30.05.2005. a kantud A. K. kuulunud korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx, registriossa nr xxxxxxx xxxxxxxxxx. a kohtutäituri avalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS G. xxxxx kasuks (tl 8-9,14,22). Rahvastikuregistri andmete kohaselt on A. K. surnud xxxxxxxxxx. a (tl 10). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. K. hulka kuulunud kinnistu asukohaga xxxxxxxxx, xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) omanikena xxxxxxxxxx. a pärimistunnistuse alusel sisse kantud M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning ühisomanikena M. I. xxxxxxxxxxx) ja T. K. xxxxxxxxxxx). Ametlikes Teadaannetes 19.03.2010. a avaldatud teatest nähtuvalt on xxxxx notar E. K. xxxxxxxxxx. a surnud A. K. . Kohtu järelpärimisele vastates kinnitas xxxxx notar E. K. , et käesolevaks ajaks on A. K. xxxxxxxxxx. a väljastatud pärimistunnistus (notari ametitoimingute raamatu nr xxx) ning A. K. on võrdsetes mõttelistes osades M. I. T. K. . Pärimisseaduse § 111 lg 1 järgi võib pärandvara hoiumeetmeid (sealhulgas pärandvara valitsemise korraldamine) rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust nähtuvalt on käesolevaks ajaks A. K. lõpule viidud ning pärijad välja selgitatud. Ühtlasi on kinnistusraamatusse tehtud kanded pärijate kui uute
omanike kohta, mistõttu pärandi hoiumeetmete rakendamine kohtu poolt ei ole enam võimalik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avalduses soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada – kinnisasja omand on üle läinud pärijatele ega ole enam pärandvarana käsitletav. Seega tuleb esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 3 tagastatakse avalduse läbi vaatamata jätmise korral tasutud riigilõiv. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivuna 200 krooni (12,78 eurot). Riigilõiv on makstud K. OÜ arvelduskontolt nr 221025180247) (tl 24). TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on avaldajal võimalik soovi korral esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.