Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-8589
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Osaühingu G-Haum ja Anatoli Vaino vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. juuli 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Anneli Arusalu Vastustaja (kostja): Anatoli Vaino (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Ivo Kaurit
esindajad
tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Kohus rahuldas Anatoli Vaino avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks Anatoli Vaino menetluskulud summas 209,57 eurot. Kohus mõistis Swedbank Liising AS-ilt Anatoli Vaino kasuks välja menetluskulude katteks 209,57 eurot. Hageja esitas oma lepingulise esindaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Nimetatud kaebuse koostas hageja lepinguline esindaja. Nimetatud õigusabikulu tõendamiseks on hageja esitanud Advokaadibüroo Naur & Pärn arve nr 184 (28.12.2012. a) summas 480 eurot (koos käibemaksuga). Kohtunikuabi tuvastas, et hageja esindaja poolt koostatud ja kohtule edastatud kassatsioonkaebus on kolmel lehel (tl 45-47), millest sisulist teksti (kassatsioonikaebuse põhjendused ja kassaatori seisukohad) koos taotlusega on üks lehekülg. Kuna tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud õigusalaseid teadmisi omava isikuga, kelle igapäevatöö hulka kuulub taoliste dokumentide koostamine, mis ei ole keeruline ja kus kaebuse sisuks on sisuliselt viide kohtu eksimusele, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 1 tunni (110 eurot). Arvel märgitud tunnihind 400 eurot on ilmselgelt liialt suur nimetatud toimingu eest. Riigikohus on seisukohal (lahend 3-1-1-66-12), et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Antud juhul on tegemist käibemaksukohuslasega, kes saab käibemaksu tagasi arvestada ja seega luges kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks 1 tunni (110 eurot). Tulenevalt kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotusest kuulub Anatoli Vainolt väljamõistmisele Swedbank Liising AS-i kasuks hageja menetluskulud summas 96,80 eurot (110 x 88%=96,80). Lähtuvalt eeltoodust kuulub Anatoli Vainolt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks kokku 1643,45 eurot. Kostja esindaja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtule 25.04.2013. a. Vastavalt juurdelisatud tõenditele on kostja menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 4880 eurot (esimeses kohtuastmes 3880 eurot ja ringkonnakohtus 1000 eurot). Riigikohus otsustas 12% kõigist menetluskuludest jätta hageja kanda. Kostja on oma menetluskulude tõendamiseks esitanud kohtule kaks kassa sissetuleku orderit 12.02.2012. a ja 13.12.2012. a ning teostatud tööde spetsifikatsiooni, milles on ära näidatud tehtud toimingud, neile kulunud aeg ja tunnitasu. Maakohus leidis, et kostja esindaja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses kokku on (ajakulu 7 tundi) 560 eurot. Kostja esindaja õigusabikulud maa ja ringkonnakohtus kokku on seega (ajakulu 21,83 tundi) 1746,4 eurot, millest vastavalt kohtuotsusele tuleb hagejal kostjale hüvitada 209,57 eurot (1746,4 x 12%= 209,57).
400 eurot ilma käibemaksuta ei ole tunnitasu – arvel on ühikuks märgitud „tk“ ehk tükk ning ka kirjelduses on selgitusena märgitud, et tegemist on koondtasuga kassatsioonkaebuse esitamise eest. Kui kohus leidis, et mõistlik tunnitasu oleks 110 eurot ilma käibemaksuta ehk 132 eurot koos käibemaksuga, siis saaks arvestada, et kassatsioonkaebuse esitamiseks tehtud töö oleks antud arve puhul mõistlik 3,64 tunni ulatuses (480/132=3,64). Hageja on seisukohal, et Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamine ajaliselt 3,64 tunniga on enam kui põhjendatud; 2) ei ole õige kohtu järeldus, et kassatsioonimenetluse ettevalmistamiseks kuluks vandeadvokaadil kui kõrgelt kvalifitseeritud isikul aega 1 tund. Kohtueelselt, maakohtus ja ringkonnakohtus on asja menetlemisega (sh esindamisega) tegelenud hageja töötaja. Hageja ei nõustu kohtuga, et kostjalt väljamõistmisele kuulub hageja esindaja kulu ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud esitatud arve koos käibemaksuga ning kostja kohustub reaalselt kantud kulu hagejale hüvitama. Hageja palub määrata kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruseks kokku 1 969,05 eurot (1 118,45 + 639,11 + 480,00 = 2 237,56 ning 2 237,56 x 88% = 1 969,05).
esitaja oma kaebuses nõustunud. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja leidnud, et kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg (480/132) 3,64 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigusabile kulunud aja väljatoomisega määruskaebuses menetluskulude nimekirjas esinenud puuduse kõrvaldanud. Ringkonnakohus peab praeguses asjas võimalikuks hinnata õigusabikulude põhjendatust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.