2-13-12968/44 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

1.20.03.2013. a esitas hageja Teet Kuusemaa Pärnu Maakohtule hagi kostja Ilma Kersa vastu 992,16 euro ja viiviste nõudes. 28.03.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 10.06.2013 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 20.06.2013 esitas hageja oma seisukohad kostja vastusele. 22.10.2013 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus 2.Hagejale kuulub kinnisasi „Metsa“ Läänemaal *. Kinnistu piirneb kostja Ilma Kersale kuuluva kinnistuga „Lepa“. 2010 aasta talvel avastas hageja, et talle kuuluval kinnistul on teostatud metsaraiet kostjale kuuluva Lepa maaüksusega piirnevas osas. Metsamaterjal, mis oli hageja kinnistu oluliseks osaks ja kinnistu loodusviljaks, on omastatud. Hageja esitas politseile kuriteokaebuse. 2010 jaanuaris soovis hageja teha metsaraiet talle kuuluval kinnistul. Piirinaaber I. Kersa soovis metsaraiet teha oma kinnistul. Hageja kontrollis enne raide tegemist GPS seadmega piirimärkide asukohta ja tuvastas, et varem paigaldatud piirimärgid asusid õiges kohas. Kostja poeg * *, kes teostas kostja raiet, väitis, et piir on valesti märgitud.* * tuvastas piiri asukohta mõõdulindiga elektriliinist mõõtes ja paigaldas piirimärgid vastavalt oma mõõtmise tulemustele. Hageja ja * * leppisid kokku, et vaidlusalusel maal kinnistute piiril raiet ei teostata, kuni maamõõtja määrab kindlaks piiri asukoha. Veebruaris 2010 sai hageja teada, et kostja siiski teostas piiril raiet ning raiumisega varutud metsamaterjali vedas ära. Aprillis tuvastas hageja piirimärkida ja GPS seadme abil, et vaidlusalune maa asub siiski hageja maal. Seega kostja poolt omastatud metsamaterjal kuulus hagejale. 11.04.2010 esitas hageja kostja esindajale * * raiutud ja omastatud puidu eest hüvitamise nõude. * * eitas raide teostamist vaidlusalusel maal. 3.Hageja poolt kohale kutsutud metsanduse spetsialist tuvastas, et metsa kinnistult on raiutud 20 tm metsamaterjali. Metsandusspetsialist tuvastas, et raiekoht asub metsatüki viimasel kolmandikul ning sellini viiv metsasiht on tema hinnangul raiutud sama raidega, mida on tehtud kostja kinnistul. Kriminaalasjas teostatud sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud, et hageja maal asuv kolmnurkne ala, kus on ilma hageja loata metsaraie teostatud, on see teostatud samal viisil kui kostjale kuulval kinnistul tehtud raie. Raiestiilide erinevus seisnes

13.Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-11 punktist 10 võib käesolevas tsiviilasjas tõendina kasutada kriminaalasjas 10257000095 kogutud tõendeid faktiliste asjaolude tõendamiseks. Õigusliku hinnangu annab kohus. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga /tl 15-16/ 10. maist 2010 on tõendatud, et metsasiht laiusega 5-6 meetrit, nagu raiutud puud on asunud, asetseb valdavalt T. Kuusemaa maal. Metsatüki tagumise otsa juurest vaadatuna on lageraidel nähtav selge joon raide erinevustes. Ühel pool kasvab võsa, teine pool on võsast tunduvalt enam puhastatud. Piirjoone kõrval on kolmnurkne ala, kuhu on T. Kuusemaa sõnul tuldud raidega naaberkinnistult tema maale. Kolmnurkselt alalt mõõdeti kõikide kändude läbimõõt ja kanti lugemislehele. Samuti mõõdeti metsasihil, piirikohast T. Kuusemaa maale jäävad kännud ja mõõdud kanti samale lehele. Tunnistaja * * ütlustega on tõendatud, et * * tellis ta endale metsa raiuma. * * märkis ära täpsed piirid. Samal ajal käis raie ka naaberkinnistul. Naaberkinnistul töötav langetaja tundus esmakordselt metsas olevat, sest langetas kuhu juhtus ja jättis oksad lagasse laiali. * * lasi ka sihi sisse raiuda teise kinnistu otsani. Siht raiuti nii lai, et puidu saaks sealt välja vedada. * * oli ka sealt piiri tähistanud /tl 24-28/. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa Büroo kirjaga 11.05.2010, kändude lugemislehega ja sortimentatsiooni arvestusega on tõendatud, et T. Kuusemaale kuuluvalt kinnistult on raiutud 180 sangleppa, 26 hall-leppa, 17 kaske, 2 kuuske ja 1 saar. Raiega saadi metsamaterjali 21,1 tm /tl 29-31/. Tunnistaja * * ütlustega on tõendatud, et ta töötab keskkonnaametis metsaspetsialistina. T. Kuusemaa maal asuv koht ca 0,1 ha oli tema hinnangul raiutud sama raidega kui metsasiht /tl 42-46/. Eeltoodud tõendite alusel – sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning tunnistajate * * ja * * ütlustega on hageja tõendanud, et hageja maal toimunud raie oli teostatud samal viisil nagu I. Kersale kuulunud kinnistul toimunud raie. I.Kersa on võtnud õigeks, et tema raiet korraldas poeg * *, mistõttu on tõendatud, et osaliselt hageja maal ja kostja maal toimunud raide korraldas * *. Seega on tõendatud, et I. Kersa

14.Metsamaterjali kogus 29 tm on tõendatud kändude lugemislehe ja sortimentatsiooni arvestusega /tl 30-31/. Metsamaterjali väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud arvesaatelehed 2010 aastast. Sel ajal müüs hageja samalt Metsa kinnistult enda poolt raiutud metsamaterjali. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagis toodud selgitustele ruumi ja tihumeetri omavahelise suhte kohta, mistõttu on põhjendatud arvestada selles osas hageja arvestustega. Kostja on seisukohal, et tihumeetri hinnaks tuleb võtta 8 eurot ning metsamaterjali maksumuseks on 232 €. Kostja palub arvestada, et 2010 sügisel oli küttepuu realiseerimishind suuremate ettevõtete lõpplaos 24 €. Sellest tuleb maha võtta 7 € raie kulu, väljaveokulu 7 €, kasum 2 €. Kostja toetub metsakonsulent * * seisukohtadele /tl 96, 110-111/. Kohus nõustub hagejaga, et * * e-kirjas on kasvava metsa ostuhind 8 eurot tihumeeter. Hageja on aga esitanud raiutud ja omastatud metsamaterjali väärtuse nõude, mitte kasvava metsa ostuhinna nõude. Sortimentatsiooni arvestusest nähtub, et raiejäätmeid oli 7,7 tm. Hageja müüs raiejäätmeid hakkepuiduks augustis 2010 arvestades ruumi ja tihumeetri vahekorda hinnaga 235 krooni/tm ehk 15,01 €/tm. Raiejäätmete väärtus seega 115,58 eurot. Küttepuid müüs hageja juunis 2010 650 krooni/tm ehk 41,54 €/tm. Seega oleks hageja saanud raiutud metsamaterjalist müüa küttepuid koguväärtusega 884,80 eurot (21,3x41,54). Kokku oleks hageja saanud kogu raiutud metsamaterjalist 1000,38 eurot. Hageja palub välja mõista 992,16 eurot 21,1 tm metsamaterjali, mis ta oleks saanud maha müüa küttepuuna ja 7,7 tm raiejäätmete eest, mis ta oleks saanud realiseerida hakkepuiduna. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta mida ei ole esitatud. 15.VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tõendatud on, et 29 tm metsamaterjali raiuti T. Kuusemaale kuuluvalt kinnistult. Raide korraldas kostja I. Kersa, kes ka omastas metsamaterjali. T. Kuusemaa ei olnud andnud nõusolekut raide tegemiseks I. Kersale T. Kuusemaale kuuluval kinnistul. VÕS § 1037 lg 3 järgi hinnatakse harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Hageja on esitanud kohtule tõendid (müügiarved), millises ulatuses tulu ta oleks saanud 2010 aasta seisuga kui ta oleks ise võõrandanud raiutud metsamaterjali. Seega rahuldab kohus hagi VÕS § 1037 lg 1 ja 3 alusel hageja poolt taotletud summas 992,16 eurot. 16.Hageja viiviste nõue tuleb samuti rahuldada. Kostja väited, et ebaselgelt ja tõendamata nõudelt ei saa viiviseid arvestada tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on esitanud selge nõude ning näidanud ära mis ajast alates on kostja viivituses. Samuti on hagis näidatud intressimäär ja viivistemäär. VÕS § 113 lg 3 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kostja esindajale * * alusetu rikastumise alusel saadu väljaandmise nõude 11.04.2010. Kostja nimetatud asjaolu

17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1-3 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on kostja kahjuks. 18.Pärnu Maakohtu 16.04.2013 kohtumäärusega määratud riigi õigusabi kostjale tühistati täies ulatuses 15.07.2013 kohtumäärusega, mis jõustus 09.09.2013. Menetlusabi tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskuud täies ulatuses. Advokaat T.-M. Hiob on 24.10.2013 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kohta summas 216 eurot, mis sisaldab käibemaksu. 01.11.2013 on taotlus kostjale isiklikult kätte toimetaud Kohtu määratud ajaks 08.11.2013 ei ole kostja I. Kersa taotluse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et advokaat T.-M. Hiob’i taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning teeb selle kohta eraldi määruse. Kostjalt tuleb riigi kasuks välja mõista riigi õigusabi tasu ja kulud summas 216 eurot TsMS § 179 lg 1 järgi, mis sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 9 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.