Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AS EVR Cargo esitas A K vastu 06.05.2012 hagiavalduse rahalise kohustuse täitmiseks (võla saamiseks). Harju Maakohtu 26.08.2013 määrusega on välja kuulutatud A K pankrot. Esimese astme kohtu määrus Juhindudes PankrS § 43 lg-st 2 ja TsMS § 168 lg-st 2 jättis maakohus hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 3 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Käesoleval juhul riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja taotles menetluskulude jätmist poolte endi kanda, tuginedes asjaolule, et kostja alaline maksejõuetus kujunes välja 2011. aastal ning seetõttu oli kostjal kohustus esitada pankrotiavaldus hiljemalt 2011. aasta lõpuks. Seega oli kostja teadlik oma maksejõuetusest enne hagi esitamist ja hagi menetlemise ajal, mistõttu on kostja põhjustanud hagi läbivaatamata jätmise. Kohus leidis, et pankrotiavalduse esitamise kohustus on äriseadustikust tulenevalt juriidilisel isikul. Füüsilisele isikule seadusandja sellist kohustust ette näinud ei ole. Käesoleval juhul oli võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 vaba otsustama, millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Kuivõrd TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus AS EVR Cargo palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja teha uus määrus, millega menetluskulud jäetakse poolte kanda. Tagastada hagejale riigilõiv. Kohus on määruse põhjendavas osas asunud seisukohale, et käesoleval juhul hagejale riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid ei esine. Seejuures ei ole kohus hageja riigilõivu tagastamise taotlust lahendanud määruse resolutsioonis, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 5. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 168 lg 2, kui ta jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt on ebaõiglane. Riigikohus on 06.01.2010 otsuse nr 3-2-1-154-09 p-s 14 asunud seisukohale, et hagi läbivaatamata jätmine PankrS § 43 lg 2 alusel on asjaolu, mille eest hageja ei vastuta ja mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423 ning tegemist on alustega, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita. Seetõttu on põhjendatud ka TsMS §-s 168 sätestatu, mille kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama.

2(3)

Seetõttu ei saa hagejale ette heita hagi läbi vaatamata jätmist, sest hageja ei saanud mõjutada kostja pankroti väljakujunemist. Samuti ei saa hagejale ette heita seda, et ta pöördus oma õiguste kaitsmiseks kohtusse, kui kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud käenduslepingut. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb edasikaevatud osas TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti tuleb täiendada määruse resolutsiooni otsustusega riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise kohta. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kuulu kontrollimisele maakohtu poolt hagi läbivaatamata jätmine ja määratud istungi ärajätmise otsustus. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 järgi seoses kostja pankroti väljakuulutamisega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuna seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega hagi läbivaatamata jätmisel ei ole hagejal võimalik mingil moel menetluse käiku mõjutada ja hagi läbivaatamata jätmise ei sõltu hageja tegevusest. Kolleegiumi arvates on käesolevas asja võimalik kohaldada analoogiat TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jagamise võimalusega. Kuna käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmist ei mõjuta hageja tegevus või tegevusetus, siis on äärmisel ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Põhjendatud on jätta menetluskulud poolte kanda. Kolleegiumi seisukohta kinnitab ka Riigikohtu määruse nr 3-2-1-154-09 p-s 14 toodu. TsMS § 150 lg p 3 järgi tuleb avalduse (hagi) läbivaatamata jätmisel hagejale tagastada riigilõiv. Maakohus on õigesti vaidlustatud määruses leidnud, et riigilõivu tagastamist välistavad asjaolud puuduvad, kuid jätnud määruse resolutsioonis hageja taotluse osas seisukoha võtmata. Kolleegium leiab, et maakohtu määrust tuleb selles osas täiendada. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 20 550 eurot (31.05.2012 maksekorraldus nr 06670, maksja Eesti Raudtee AS, tasutud arvele 221023778606, viitenumber 2900072123), mis tuleb hageja taotluses seoses hagi läbivaatamata jätmisega talle tagastada.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.