Tsiviilasi nr 2-12-56497
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2013.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-56497
Tsiviilasi
Marina Sokologorskaja hagi Plussvektor Grupp OÜ vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Marina Sokologorskaja (isikukood 48012032746, elukoht: XXXX); hageja lepinguline esindaja Ivar Vahesalu (isikukood 37507195229, elukoht XXXX); kostja Plusvektor Grupp OÜ (registrikood 11756178, asukoht: Jalaka 42-33, 50109 Tartu); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Valentina Koosa; kostja lepinguline esindaja Karina Kukkes (KL Consult Õigusbüroo, asukoht Vanemuise 21a, 51014 Tartu, e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
15. oktoober 2013.a
Protokollija
Kohtuistungisekretär Liisi Lokk
Edasikaebamise kord Pooled välistavad vastavalt TsMS § 661 lg 4 määruskaebuse esitamise õiguse.
Tartu Maakohtu menetluses on Marina Sokologorskaja hagi Plussvektor Grupp OÜ vastu töövaidluses. 15.10.2013 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning palusid kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.