Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur 12. juunil 2002 kostja I avalduse alusel täitemenetluse hagejalt 1 544 220 krooni 30 sendi sissenõudmiseks. Täitemenetluse aluseks on Tallinna Linnakohtu

et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna hageja kohta kriminaalasjas 1/2-365/02 tehtud 28. märtsi 2002 kohtuotsuse aegumistähtaeg oli kuni 4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillil 2011 kehtivas redaktsioonis sätestatud tähtajast varem, siis kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast aegumistähtaega alates 1. märtsist 2011. TsÜS § 157 lg 1 muutmisel oli seadusandja tahteks minna üle lühemale aegumistähtajale 10-aastase üleminekuperioodi kehtestamisega. Eeltooduga on tuvastatud, et puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Sellepärast ei ole ka alust hagi rahuldada. Hageja nõudeks on ka kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmise otsuste aegunuks tunnistamine. Hageja ei ole nimetanud, milliste kuupäevadega kostja II otsused on aegunud, ega ole kohtutäituri otsuseid hagiavaldusele lisanud. Kostja II vastuse kohaselt ei ole täitekulu väljamõistmise otsust tehtudki. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega on tõendamata kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude kohta otsuste tegemine. TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne otseselt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja ei ole väidetavate otsuste peale kohtutäiturile kaebust esitanud, mistõttu on olemas TsMS § 423 lg 1 p-s 1 sätestatud alus selles osas hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Eeltoodust tulenevalt tuleks hageja nõue kohtutäituri otsuste aegunuks tunnistamise osas jätta läbi vaatamata. Kuna hageja on tuginenud kohtutäituri otsuste aegumisele, siis asjas tehtava otsuse kõrgema astme kohtus formaalsetel alustel tühistamise vältimiseks lahendab kohus hagi ka selles osas sisuliselt. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et sissenõudja nõuded hageja vastu ei ole aegunud. Seetõttu ei saanud aeguda ka kohtutäituri tasu ja täitekulu sissenõudmise otsustest tekkinud nõuded hageja vastu.

30 aastat. Kehtiva TsÜS § 157 lg 1 (jõustunud 5. aprillil 2011) kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Asja materjalide kohaselt algatati täitemenetlus hiljemalt 13. juunil 2002. VÕSRS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Teise lause kohaselt, kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Praegusel juhul on tegemist VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud juhtumiga. Kostja I nõue hageja vastu oleks aegumise katkemist arvestades tollase TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi aegunud hiljemalt 13. juunil 2032. Seega on tegemist enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõudega ning VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause järgi on nõude aegumistähtaeg 10 aastat alates 1. märtsist 2011. Seega aegub nõue hageja vastu 1. märtsil 2021. Hageja viited Riigikohtu lahendile nr III-4/A-5/94 on asjakohatud. Ringkonnakohus selgitab, et VÕSRS § 9 lg 4 teine lause loob erandi puhuks, kui eelmise redaktsiooniga sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg lõppeks enne 1. märtsi 2021. Sellisel juhul tuleks kohaldada vana aegumistähtaega, st et uus regulatsioon küll lühendab aegumisperioodi, kuid ei pikenda seda. Seadusandja tahe oli lühendada jõustunud kohtulahendist tulenevate nõuete aegumisperioodi, kuid lühemale aegumistähtajale üleminek ilma nn üleminekuperioodita jätaks kaitseta võlausaldaja huvid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

arvestades, et TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtivas redaktsioonis sätestati täitedokumendist, eelkõige kohtulahendist tuleneva nõude uueks aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel. Kohtud on leidnud, et seadusandja tahe oli kehtestada pikema aegumistähtaja asemel oluliselt lühema tähtaja kasutuselevõtul nn üleminekuperiood, mis arvestaks võlausaldaja huvidega. Hageja väidab, et VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause kehtestab TsÜS § 157 lg 1 uuele redaktsioonile tagasiulatuva toime.

10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.