Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-13-15297 vandeadvokaat Kaarel Kais. Kostjal on põhjust kahelda esindusõiguse olemasolus hageja lepingulisel esindajal. Kostja pöördus 17.05.2013 hageja seadusjärgse esindajana hageja lepingulise esindaja poole ning palus viimasel esitada AdvS §-is 55 sätestatud kliendileping. Vandeadvokaat Kaarel Kais keeldus alusetult nimetatud kliendilepingut esitamast. Kostja palub kontrollida hageja lepingulise esindaja esindusõigust ning kohustada hageja lepingulist esindajat esitama kohtule hagejaga sõlmitud kliendilepingu koopia ja tema volitust tõendava volikirja. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osaühingu osanike pädevusse muuhulgas juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 181 lg 4 kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kostja kui hageja osanikule teadaolevalt ei ole hageja osanikud otsustanud kostja vastu hagi esitamist ega määranud selles vaidluses hageja esindajat. Hagi kohaselt andis hageja nimel väidetavalt hageja lepingulisele esindajale volituse hageja juhatuse liige XXX. Hageja juhatuse liikmetel, sealhulgas ka XXX , ei olnud õigust esindada hagejat lepingulise esindajaga tehingute tegemisel. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sellest tulenevalt isegi, kui hageja lepinguline esindaja esitab kohtule hagejaga sõlmitud kliendilepingu koopia ja tema volitust tõendava volikirja, siis on need tühised. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 371 lg 1 p 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt palub kostja jätta hagi läbivaatamata.

2-13-15297 lepingust nähtuvalt on hageja volitanud Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-d esitama hageja nimel kahjuhüvitamise nõuet (sealhulgas vastavasisulist hagiavaldust) hageja juhatuse liikme XXX vastu. Hageja nimel on lepingu allkirjastanud hageja juhatuse liige ja osanik XXX. Hageja esitab kohtule ka XXX poolt 02.04.2013 vastu võetud otsuse, mille kohaselt XXX otsustab ainsa nimetatud küsimuses hääleõigusliku XXXOÜ osanikuna kahju hüvitamise nõude esitamise XXX vastu ning vastavas õigusvaidluses osaühingu esindaja määramise.

2-13-15297 liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seega tulenevalt eelnimetatud sättest saab osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ning selles vaidluses esindaja määramise küsimuse lahendada üksnes osanike otsusega.

2-13-15297 osanikud või nõukogu. Eelnevalt leidis tuvastamist, et tulenevalt ÄS § 168 lg 1 p-st 10 kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise küsimuse otsustamine ja esindaja volitamine üksnes osanike pädevusse, seega puudus XXXl kui hageja juhatuse liikmel ainuisikuliselt õigus hageja esindaja volitamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.