2-12-11683/30 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

esitamise eest 115,04 eurot ja õigusabikulud 198,13 eurot). Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri. Õigusabikulude arve koopia oli lisatud hagiavaldusele. Kostja esitas 08.04.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles leidis, et arve nr 1246327 alusel ei ole võimalik menetluskulu summas 198,13 eurot välja mõista, kuna esitatud dokument on ebapiisav menetluskulu väljamõistmise otsuse tegemiseks. Esitatud arvele ei ole lisatud õigusabikulude arve spetsifikatsiooni (toimingute loetelu). Kostja esitas kohtule taotluse, milles palus hagejalt välja mõista arve nr 1246327 spetsifikatsioon ja pikendada kostjale seisukoha avaldamiseks määratud tähtaega 10 päeva võrra arvates arve spetsifikatsiooni kostjale esitamise päevast. Hageja esitas 12.04.2013 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja õigusabikulud seisnesid järgnevas: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 0,30 minutit, summas 32,50 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, saatmine 0,10 minutit, summas 10,83 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule, hagiavalduse lisade paljundamine 1 tund ja 10 minutit, summas 75,83 eurot; kostja seisukohtadele vastus koostamine (3 vastust), 1 tund ja 30 minutit, summas 97,50 eurot – kokku 3 tundi ja 20 minutit, summas 216,66 eurot (kõik summad on koos käibemaksuga). Tunni tasu 65 eurot. Julianuse Õigusbüroo OÜ ja hageja vahelise lepingu alusel tasuti menetluskulud summas 198,13 eurot. Õigusabikulude suurust tõendava arve esitas hageja kohtule hagiavalduse esitamisel. Kostja esitas 30.04.2013 vastuväite hageja 21.02.2013 avaldusele ja 12.04.2013 menetluskulude nimekirjale. Hageja nimekirja kohaselt kulus erinevatele toimingutele aega 3,2 tundi ja tekkis kulu summas 216,66 eurot. Hageja väitel tasuti menetluskulud summas 198,13 eurot, seega tegi esindaja hagejale soodustuse määraga ca 9%. Ebamõistlikult mahukas on hageja nõude alusdokumentidega tutvumise ja analüüsiga seonduvate toimingute ajaline kulu 0,30 minutit (pos 1). Hageja esitas hagiavalduse nõude loovutanud Elisa Eesti AS-i poolt kostjale väljastatud kolme tasumata teenusarve alusel. Kostja palus vähendada nõude alusdokumentidega tutvumise ja analüüsiks kulunud toimingute ajalist mahtu 0,10 minutini, mis on mõistlik ja tegelikkusega kooskõlas olev toimingule kuluv ajaline maht. Hageja esitas menetluskulude nimekirjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise (pos 2) ajalise kuluna 0,10 minutit, maksumusega 10,83 eurot. Kostja leidis, et eelnimetatud kulude kostjalt väljamõistmine ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas ja palus jätta maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise kulud hageja enda kanda. Õiguspärane ei ole käibemaksu kajastamine menetluskulude nimekirjas, kuna hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane alates 2010. aastast. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hagiavalduse lisaks olev menetluskulude arve väljastati summas 198,13 eurot (19.03.2012 arve nr 1246327) ja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute kogusumma oli 216,66 eurot. Kuna kostjal ei olnud võimalik nimetatud erinevuse põhjuseks olevaid asjaolusid tuvastada, lähtus kostja asjaolust, et hageja sai esindajalt soodustust ca 9%. Kuna hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane ja hagejale tehti õigusabiteenuse osutamisel soodustust 9%, on õiguspärased ja põhjendatud menetluskulud summas 139,65 eurot, menetluskulude nimekirjas positsioonidel 1, 3 ja 4 olevad toimingud vastavalt ilma

käibemaksuta summas ning millest on maha arvestatud soodustus 9% ja käibemaks 20%. Eelnimetatud summat ületav menetluskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. 31.05.2013 vastuses kostja 30.04.2013 vastuväitele, leidis hageja, et kostja nõue vähendada menetluskulude nimekirjas märgitud ajalist mahtu on alusetu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja väitel ei ole taoline kulude nõudmine kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kostja ei viita ühelegi aktile, millega see on vastuolus, seega on kostja vastuväide alusetu. Kostja leidis, et hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane lähtuvalt 31.05.2013 kohtule esitatud lisast. Hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti otsuse kohaselt kuulub OÜ Julianuse Õigusbüroo käibemaksukohuslastega ühte gruppi alates 01.07.2010. Samuti saab seda välja lugeda kostja esitatud lisast, kus on kolmandal real märge alates 01.07.2010 Esindusisik Käibemaksugrupp. Hagiavaldusele lisatud arves on märgitud õigusabikulud summas 198,13 eurot ning menetluskulude nimekirjas summas 216,66 eurot. Tõendeid esitamata väitis kostja paljasõnaliselt, et esindaja teeb hagejale 9% soodustust. Hageja selgitas, et esindaja kulud olid suuremad kui esindajale tasuti. Kuidas esindaja ja hageja tasaarveldavad ei ole kostja probleem. Hageja ei nõudnud kostjalt lisakulusid summas 18,53 eurot. Juhul, kui kostja soovib selle vahe tasuda, teeb hageja vastava taotluse. Hageja palus jätta menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu muutmata ja väljamõistetud menetluskulude osas 14.01.2013 otsuse muutmata. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas hageja avalduse mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 361,10 eurot. Kohus leidis, et hageja riigilõivu kulu kandmine kokku summas 162,97 eurot on tõendatud ja hageja taotlus riigilõivu osas tuleb rahuldada. Kohus hindas hageja esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust, samuti poolte vastuväiteid ja seisukohti ning leidis, et hageja esindaja toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub sellisena kostjalt väljamõistmisele. Kohus kontrollis, et Julianus Inkasso OÜ on käibemaksukohustuslane 01.07.2010, KMKR nr EE100639313. Kohus arvestas ka hüvitatavate kulude piirmäära. Hagiavalduse esitamise ajal 21.03.2012 (hagi hind 512,19 eurot) kehtis VV 04.09.2008 määrus nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“), mille kohaselt oli 640 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 320 eurot. Hageja taotletud menetluskulud ei ületanud kehtestatud piirmäära. Määruskaebus Kostja palub maakohtu 10.06.2013 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks ainult tasutud riigilõivu ulatuses. Kohus ei tuvastanud kõiki asjaolusid ja hindas tõendeid ebaõigesti. Inkassoteenust osutavate äriühingute puhul on tavapärane, et võlgnikult/kostjalt suurema rahasumma saamiseks näidatakse täiendava kuluna õigusabiteenuste osutamist. Tegelikult Julianus Õigusbüroo teenust ei osutanud ja tegemist on näiliku tehinguga, mistõttu tuleb hageja avaldus jätta osaliselt rahuldamata ja rahuldada tasutud riigilõivu osas.

Tehingu näilikkusele viitab asjaolu, et hageja lisas menetluskuluna arve, kuid ei lisanud arve tasumist tõendavat maksekorralduse ärakirja. Hea raamatupidamise tava ja raamatupidamisseaduse kohaselt ei võeta ettevõtte raamatupidamises majandusaasta lõppedes üles arveid, mille maksetähtajast on möödunud enam kui aasta ja arve ei ole jätkuvalt tasutud. Hageja sai arve tasumiseks 12.04.2012 ning on tõendatud, et kuni menetluskulude kindlaksmääramise valduse esitamiseni hageja nimetatud arvet väidetavale teenuseosutajale ei tasunud. Tavapäratu on olukord, kus majandusaasta möödumisel on enam kui 9 kuud varasemalt väljastatud arve bilansis kohustusena üleval ja teenuse osutajale tasumata. Kuna hageja teenuse eest enam kui 1,3 aasta jooksul ei tasunud, võib järeldada, et teenust tegelikkuses ei osutatud. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant ei ole maakohtus tuginenud vastuväitele, mille kohaselt esitatud õigusabi teenuse osutamise lepingu puhul on tegemist näilise tehinguga. See on apellandi uus vastuväide, mis on esitatud alles määruskaebuses. Apellant on seda põhistanud vaid väitega, mille kohaselt on leping seetõttu näilik, et on esitatud küll arve, kuid ei ole lisatud selle maksmist tõendavat maksekorralduse ärakirja. Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline seisukoht ei ole kooskõlas menetlusõiguse normidega ega ka Riigikohtu praktikaga analoogilistes asjades. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud aluseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalid. TsMS § 174 lg-test 3 ja 4 ei tulene, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise hetkeks peaks olema need menetluskulud reaalselt kantud ehk tasutud, nagu märgitakse määruskaebuses. Ülaltoodu alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.