Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2013. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-59402
Tsiviilasi
Belfante OÜ hagi Andres Auväärt vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Belfante OÜ, registrikood 11253833, asukoht Ehte 2-3 Tallinn 10318 Kostja Andres Auväärt, isikukood *, elukoht * Kostja menetlusdokumente vastu võtma volitatud isik Eve Bluman, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Asjaolud 03.07.2013 esitas kostja kohtule taotluse hageja esindusõiguse kontrollimiseks. Hageja esindaja Erki Casar kohtu määratud ajaks so 15 juuliks kohtu nõudmist ei täitnud. Samuti ei kinnitanud Erki Casar kohtu nõude kättesaamist, kuigi kohus edastas nõude korduvalt 04.07.2013 ja 10.07.2013. Hageja Belfante OÜ äriregistris märgitud elektronpostiaadressidel ei õnnestunud kohtu nõuet samuti kätte toimetada.
17.07.2013 edastas kohus kohtukutsed hagejale ja kostjale kohtuistungile, mis määrati 12.09.2013. Hagejale edastati kohtukutse hageja äriregistris märgitud elektronpostiaadressidele ja hageja äriregistris märgitud aadressile, kust see tagastati kohtule 08.08.2013. 08.08.2013 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega toimetati hagejale kohtukutse 12.09.2013 määratud kohtuistungiks kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 11.09.2013 esitas Erki Casar kohtule taotluse 12.09.2013 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna ta viibib väljaspool Eesti Vabariiki. 11.09.2013 esitas Erki Casar kohtule selgitused, kus märgib, et hoolimata asjaolust, et hageja omanik ja juhatuse liige on vahetunud ning äriühing on makseraskustes, ei ole keegi temaga sõlmitud töölepingut lõpetanud. Kohtule esitati ka tööleping ja volikiri. 12.09.2013 toimunud kohtuistungil esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hageja ei olnud kohtuistungile ilmunud ning istungi edasilükkamise taotluse oli esitanud isik, kellel puudub hageja esindamise õigus. Kohtumääruse põhjendus Kohus on hagejale õigeaegselt kohtukutse kätte toimetanud. Kohtukutse on kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.08.2012. Hageja kohtuistungile ilmunud ei ole. Seega esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks lg 1 p 1 alusel. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks on esitanud isik, kellel puudub hageja esindusõigus. Äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja juhatuse liige on alates 25.08.2011 Dmitri Ivanov. Seega saab vaid juhatuse liige anda volitusi hageja esindamiseks kohtus. Erki Casari väide, et temaga sõlmitud tööleping ei ole lõpetatud, ei ole asjakohane käesolevas olukorras. Kohus esitas hageja esindajale Erki Casarile nõude, et ta tõendaks oma esindusõiguse ja andis tähtaja 15.07.2013. Erki Casar esindusõigust ei tõendanud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et tööleping on jätkuvalt jõus. Olukorras, kus kohus kontrollib esindusõigust, ei ole kohane esitada töölepingut 25.07.2011 ning endise juhatuse liikme poolt väljastatud volikirja. lg 5 kohaselt kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohtus nõustub kostjaga, et Erki Casaril puudub hageja esindamise õigus ning seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata lg 3 alusel. lg 3-5 sätestavad, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab
Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.