Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-11-61482 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts XXX(hageja) esitas Pärnu Maakohtule 16.12.2011.a avalduse XXX(kostja) liikluskahju hüvitamise ja käsitluskulude hüvitamise nõude. Pärnu Maakohus andis 14.05.2012.a määrusega hageja nõude menetlemise üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.06.2012.a hagi liikluskahju hüvitamise 5505 euro ja käsitluskulude hüvitamise 193 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 19.10.2006.a Tallinna linnas, Tööstuse tn 5 juures liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju Nordea Finance Estonia AS-ile. Kogutud materjalide kohaselt põhjustati liiklusõnnetus kostja poolt sõidukiga Nissan Primera (reg. nr XXX). Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse tavalepinguga ning liikluskindlustuse seaduse kohaselt käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju hageja. 11.12.2006.a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule DNB Nordea Finance Estonia AS-ile tekitatud kahju kokku 10 928,89 euro (171 000 krooni) ulatuses. Samuti hüvitas hageja 05.12.2006.a kinnitatud otsusega kannatanu sõidukit juhtinud isikule sõiduki parkimiskulu 32,59 eurot (510 krooni) ja pukseerimiskulu 48,57 eurot (760 krooni). Eelnevale lisanduvad liikluskindlustuse (LkindlS) § 48 lg 3 alusel ka käsitluskulud. 13.01.2007.a tegi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond määruse liiklusõnnetust uuriva väärteomenetluse jätkamise kohta. Nimetatud menetluses tehtud otsus jõustus 23.11.2007.a ning selles tuvastati kostja süü liiklusõnnetuse põhjustajana 50 % ulatuses. Hageja tegi 04.06.2010.a otsuse, milles võttis arvesse väärteomenetluse otsuses tuvastatut. 24.06.2010.a esitas kostja kindlustuse vaidluskomisjonile taotluse, milles palus tühistada hageja poolt tehtud otsuse liikluskahju kohta ja tunnistada liikluskahju põhjustajaks teine osapool XXX. Vaidluskomisjoni 07.09.2010.a otsuse alusel tunnistati kostja liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 50% ulatuses. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue 50% ulatuses kahjust ehk 5 505 euro ulatuses, millele lisanduvad 50% ulatuses käsitluskulud summas 193 eurot. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 1 jätab kohus kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-11-61482 hageja 11.12.2006.a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule DNB Nordea Finance Estonia AS-ile tekitatud liikluskahju kokku 10 928,89 euro (171 000 krooni) ulatuses (tl 56); • 07.09.2010.a tegi kindlustuse vaidluskomisjon otsuse nr 7-1/10/88, millega tunnistas 19.10.2006.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 50% osas kostja ja 50% osas liinibussi Scania juhi XXX. Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus jõustus 17.09.2010.a. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kindlustusjuhtumi toimumise ajahetke perioodi eest oli kostjal kindlustusmakse tasumata. Lisaks ei ole kostja käesoleva tsiviilasja raames esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud nõude suurusele. •

2-11-61482 liikluskindlustuse komisjoni 07.09.2010.a otsust nr 7-1/10/88 eraldiseisvalt täitmiseks esitada, kuivõrd komisjoni otsuses määratud jaotuse alusel mõistetav hüvitis on käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks. Kohus lisab, et kostja väited hageja poolse käitumise osas kohtutäituri poole pöördumisel on üksnes oletuslikud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks ning seega hagi läbi vaatamata jätmisele ei kuulu.

2-11-61482 Kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse eelduseks on VÕS § 115 lg 2 järgi täiendava tähtaja andmine. Tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt tegi hageja liikluskahju hüvitiste väljamaksmise kohta otsused 05.12.2006.a ja 11.12.2006.a (tl 56-57). Hüvitiste väljamaksmise otsuste ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitas hageja 21.12.2006.a kostjale teatise tagasinõude esitamise kohta, milles palus kostjalt liikluskahjuga tekitatud kulutuste 11 089,76 euro (173 517 krooni) hüvitamist hiljemalt 05.01.2007.a (tl 58). Kohtu hinnangul võib eelnevat arvesse võttes asuda seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatu nõue muutus sissenõutavaks kostjale võlgnevuse tasumiseks antud tähtajale järgneval päeval, s.o 06.01.2007.a, kuivõrd just sellest kuupäevast alates võis hageja kostjalt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu hageja esindaja poolt esitatuga, mille kohaselt võinuks hageja nõue sissenõutavaks muutuda 2009.a aasta jooksul. Kohus möönab, et 2007.a läbiviidud väärteomenetlus ja 2010.a toimunud kindlustuse vaidluskomisjoni menetlus oleksid kostjale soodsa lahendi korral välistanud hageja nõudeõiguse kostja vastu. Samas leiab kohus, et kohtuväliste menetluste raames saadud lahendite tulemusel oli hageja nõue ikkagi sissenõutav, kuigi väiksemas ulatuses.

2-11-61482 Kohtu hinnangul annab aegumise katkemiseks aluse võlgniku käitumine, mis tema teadmise võlast selgesti esile toob. Olulisust omab seegi, et võlgniku käitumine võla tunnustamisel oleks suunatud võlausaldajale. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt 24.06.2010.a koostatud kaebus hageja 04.06.2010.a tehtud otsuse peale on TsÜS § 158 lg 2 mõttes käsitletav hageja nõude tunnustamisena. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et kostjapoolne kaebus oli vaidluskomisjonile esitatud olukorras, kus hageja oli 04.06.2010.a teinud oma otsuse 23.11.2007.a jõustunud väärteomenetluse otsuses tuvastatut järgides. Kohus nõustub hagejaga, et väärteomenetluses tuvastatut eirates tekkinuks olukord, kus ühel liiklusõnnetuse põhjustajal oleks tekkinud nõue alusetult rikastumise sätete alusel. Kuivõrd väärteomenetluse ostus oli kaebuse esitamise ajaks jõustunud, siis oli kostja kaebus suunatud vaid hagejapoolse otsuse muutmiseks ning antud asjaolust võib järeldada kostjapoolse teadlikkuse hageja poolt nõutava võlgnevuse osas. Aegumise katkemise puhul on määravaks kostja teo tegemine 24.06.2010.a (st kaebuse koostamine) ning mitte selle hagejani jõudmine 29.06.2010.a. Sellest lähtuvalt tuleb hageja nõude aegumine lugeda TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenuks alates kaebuse koostamisele järgnenud päevast, s.o 25.06.2010.a.

2-11-61482

/ allkirjastatud digitaalselt / Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.