Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

kuud. 08.05.2012 kuulutas Harju Maakohus välja Oslo Eesti OÜ pankroti ja nimetas halduriks Oliver Ennok. Likvideerimismenetluses nõuete esitamise tähtaeg oli selleks ajaks ületatud juba ühe kuu võrra, mistõttu likvideerimismenetluses Oslo Eesti OÜ (pankrotis) nõuet ei rahuldatud. Puudutatud isik kustutati registrist 03.08.2012. Maakohus keeldus 19.04.2013 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lõike 3 kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-29-05 jõudnud seisukohale, et võlausaldaja nõudel saab likvideerimise pärast äriühingu äriregistrist kustutamist ennistada muuhulgas arvestades TsMS-i protsessitähtaja ennistamise kohta sätestatut. 08.12.2011 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade selle kohta, et puudutatud isik alustas likvideerimismenetlust, võimalike nõuete esitamise tähtajaks oli 4 kuud. Asja materjalidest ei nähtu, et selle tähtaja jooksul esitas avaldaja oma nõude. Asjas ei nähtu ka see, et avaldaja oleks esitanud nõude peale neljakuulise nõuete tähtaja möödumist, kuid enne puudutatud isiku äriregistrist kustutamist. Avaldaja poolt puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks avalduse esitamisel oli TsMS § 67 lõikes 2 märgitud kuuekuuline tähtaeg möödunud. Seega ei ole juba tähtaja möödumise tõttu võimalik avaldust menetlusse võtta. ÄS § 218 lõikest 3 tuleneb, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Kohtu arvates ei ole avaldaja veenvalt selgitanud, millest võib järeldada, et kustutatud äriühingul on vara. Avaldaja on esile toonud, et tema arvates saaks avaldaja puudutatud isikult tagasi võita tehingud. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse läbivaatamisel ei tuvastata võlausaldaja nõude olemasolu või selle puudumist. Samas peab avaldaja kohtu arvates suutma veenvalt selgitada, et juhul, kui tehing tagasi võidetakse, siis on võimalik kustutatud äriühingult tehingu alusel saadu tagasi saada. Avaldaja on esile toonud, et 09.06.2011 müüs OÜ Oslo Eesti (pankrotis) puudutatud isikule põhivara kogusummas 41 674.68 eurot ning 13.05.2011 sõidukid MercedesBenz G 55 AMG Kompressor ja Mercedes-Benz C 220 CDI, mis on küll omakorda edasi võõrandatud, kuid millistest tehingutest peab olema laekunud raha. Lisaks on OÜ Oslo Eesti (pankrotis) AS-is Swedbank asuva arveldusarve nr 221013847356 väljavõttest nähtuvate andmete kohaselt andnud või tagastanud 07.02.2011 puudutatud isikule laenu kokku 369 174.22 eurot selgitusega „laenuleping“. ÄS § 218 lõike 1 järgi, pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata

jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kuna puudutatud isik on kustutatud, siis on likvideerija eelnimetatud lõppbilansi ja vara jaotusplaani äriregistrile esitanud. Kohtu arvates tuleb seega eeldada, et kustutatud äriühingu vara on jaotatud. Kuna vara puudub, siis ei oleks likvideerimise ennistamise korral võimalik avaldaja nõuet rahuldada.

äriühingust edasi liikunud, kas kõik varaga tehtud tehingud on olnud õiguspärased ning kas ja kuidas jagati ühingu vara. Avaldajal selline teave puudub. Äriühingu varana on käsitletavad ka nõudeõigused, milliste olemasolu kohta avalikest registritest teavet ei saa, kuid avaldaja hinnangul on tõenäoline, et sellised nõudeõigused, mille alusel võib olla võimalik rahuldada avaldaja nõuet, võivad olla kustutatud äriühingu varaks. Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse rahuldamata jätmisega rikutakse ulatuslikult pankrotimenetluse põhimõtteid ning kahjustatakse võlausaldajate huve, kuivõrd eriõigusjärglase vastu ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagi, kuna äriühing, mille raamatupidamisest vajalikke andmeid oleks võimalik saada, on vahepealsel ajal likvideeritud ja äriregistrist kustutatud. Sellisel moel OÜ Oslo Eesti (pankrotis) ja võlausaldajate huvide kahjustamine ei saa kindlasti olla seadusandja eesmärgiks ÄS § 218 regulatsiooni kehtestamisel ning selle tõttu ei ole nimetatud sättes piiratud ka täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise aega.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.