lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-13318/56

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-11-13318/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 6 lg 1ÕigusjärglusVÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing KALDA MAJAD10295060(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-13318

Tsiviilasi

Haifa Kapital OÜ hagi OÜ Kalda Majad vastu viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

36 087,74 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.11.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kalda Majad apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11.06.2013

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Haifa Kapital OÜ (registrikood 12060585, asukoht Paadi 14a-33, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja OÜ Kalda Majad (registrikood 10295060, asukoht Tallinna mnt 70, Pärnu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.11.2012 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Haifa Kapital OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.23.07.2009 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus osaliselt OÜ Kristiine Ehitus töövõtulepingust tuleneva raha nõude ja mõistis välja viivise kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Maakohtu otsus jõustus osaliselt Riigikohtu 06.10.2010 otsusega. 22.10.2010 tasus kostja OÜ-le Kristiine Ehitus nõude osas, mis jõustus.
2.15.02.2011 sõlmisid OÜ Kristiine Ehitus ja Haifa Kapital OÜ nõude loovutamise lepingu, millega hageja omandas eelpoolnimetatud töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu.
3.Käesolevas hagis nõuab Haifa Kapital OÜ viivist ajaperioodi eest alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni, 24.07.2009-22.10.2010, s.o 455 päeva, 0,05% päevas summalt 2 481 980,30 krooni, kokku 36 087,74 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja õiguseellane esitas eelmises kohtuasjas viivisenõude kuni kohtuotsuse tegemiseni, mitte vastavalt TsMS §-le 367. Hageja on kaotanud õiguse viivist täiendavalt nõuda.
5.Vastavalt 17.07.2009 sõlmitud OÜ Kristiine Ehitus jagunemiskavale andis OÜ Kristiine Ehitus OÜ-le Wolmreks Ehitus (pankrotis) jagunemiskava lisas 2 loetletud varad ja nende hulka kuulusid ka OÜ Kristiine Ehitus nõuded kostja vastu. Seega on OÜ Kristiine Ehitus nõuded üle läinud OÜ-le Wolmreks Ehitus (pankrotis) ja hagejal puudus võimalus nõude omandamiseks OÜ Kristiine Ehitus käest. Esimese astme kohtu otsus
6.26.11.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt välja viivise 36 087,74 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Tsiviilasjas nr 2-08-51638 on leidnud tõendamist, et peatöövõtulepingust tulenev põhinõue 2 481 980,27 krooni + viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 658 294,76 krooni on põhjendatud ning on ka kostja poolt OÜ-le Kristiine Ehitus tasutud 22.10.2010.
8.OÜ Kristiine Ehitus loovutas 15.02.2011 lepinguga OÜ-le Halfa Kapital 23.04.2007 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva viivisenõude OÜ Kalda Majad vastu. Nõude loovutamisest teatati kostjale 15.02.2011. OÜ Wolmreks Ehitus 17.07.2009 jagunemiskava kohaselt on jagunev ühing OÜ Wolmreks Ehitus, ärinimi pärast jagunemist OÜ Kristiine Ehitus ja omandav ühing OÜ Wolmreks Ehitus (asutamisel). Jagunemiskava p 6.1 järgi jagunev ühing annab omandavale ühingule üle jagunemiskava lisas 2 loetletud varad, mille lk 16 on nimetatud nõuded, sh ka OÜ Kalda Majad vastu. Seega jagunemiskava lisast nähtub, et OÜ-le Wolmreks Ehitus on antud üle nõuded OÜ Kalda Majad vastu kokku summas 117 999,97 krooni. Pärnu Maakohtu

otsusega 2-08-51638 ei rahuldatud OÜ Wolmreks Ehitus hagi OÜ Kalda Majad vastu vaegtööde eest 118 000 krooni nõudes, ülejäänud osas olid nõuded põhjendatud.

9.Kohus leidis, et esitatud jagunemiskava kohaselt ei antud OÜ-le Wolmreks Ehitus (asutamisel) üle ülejäänud nõudeid OÜ Kalda Majad vastu, v.a nõue vaegtööde eest 117 999,97 krooni. Kui ei antud üle põhinõudeid, siis ei antud üle ka nendest nõuetest tulenevaid kõrvalnõudeid. Seega OÜ-l Kristiine Ehitus oli õigus viivisenõuet OÜ–le Haifa Kapital 15.02.2011 loovutada. Selliselt on ilmselt OÜ Wolmreks Ehitus jagunemiskava tõlgendanud ka jagunev ja omandav ühing, kuna kohtumenetluses tsiviilasjas 2-08-51638 oli esimeses kohtuastmes hageja OÜ Wolmreks Ehitus ja teises ja kolmandas kohtuastmes OÜ Kristiine Ehitus. Äriühingute ühinemisel ja jagunemisel on tegemist üldõigusjärglusega TsÜS § 6 lg 1 mõttes, mitte nõude loovutamisega VÕS § 164 lg 1 järgi.
10.Riigikohtu praeguse praktika ( 3-2-1-30-10 ja 3-2-1-52-10) kohaselt on viivise nõuet võimalik esitada mitmel korral, s.t ühe hagiavaldusega üks osa viivisenõudest ja hilisema avaldusega ülejäänud osa viivisenõudest. Tsiviilasjas 2-08-51638 nõudis hageja viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni. Praeguses vaidluses on kohus keeldunud menetlusse võtmast ja osaliselt tagastanud hageja viivisenõude kuni kohtuotsuse tegemiseni tsiviilasjas 2-08-51638 ja võtnud menetlusse viivisenõude alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (24.07.2009) kuni nõude täitmiseni (22.10.2010). Selle perioodi eest ei olnud hageja viivisenõuet tsiviilasjas 2-08-51638 esitanud. Seega ei ole tegemist sama hagiesemega, mille kohta on jõustunud kohtuotsus.
11.Kostja ei ole muid sisulisi vastuväiteid viivise nõudele esitanud ega viivise arvestust vaidlustanud. Samuti ei ole kostja nõudnud viivise vähendamist. Apellatsioonkaebus
12.OÜ Kalda Majad palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
13.Jagunemiskavas on kokku lepitud, et OÜ Wolmreks Ehitus omandab töövõtulepingust tulenevad nõuded apellandi vastu ning seda tuleb hinnata praeguse vaidluse raames. OÜ Kristiine Ehitus oli jagunev ühing, kes andis osa oma varast üle jagunemise käigus asutatud omandavale ühingule OÜ-le Wolmreks Ehitus, mh nõuded OÜ Kalda Majad vastu (s.t arvetest tulenev põhinõue koos kõrvalnõuetega). Järelikult andis OÜ Kristiine Ehitus kõik tsiviilasja nr 2-08-51638 esemeks olevad nõuded üle OÜ-le Wolmreks Ehitus jagunemiskava alusel, mis jõustus 15.10.2009.
14.Nõuete allahindamine omab üksnes raamatupidamislikku tähendust ega tähenda, et nõuet ei oleks jagunemise käigus üle antud. Nõude võib alla hinnata ja ka tasuta üle anda ning seetõttu ei ole maakohtu järeldus õige. Äriühingu jagunemisel jagati vara arved, mis sisaldavad allahindlust. Eelnev fakt on selgelt väljendatud jagunemislepingu lisas nr 2. Arvetest tulenev nõue ei lakka olemast, vaatamata allahindlusele.
15.Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et OÜ Wolmreks Ehitus oleks loovutanud jagunemise käigus üleantud nõuded tagasi OÜ-le Kristiine Ehitus. Seega tuleb lähtuda jagunemiskavast ja kuna OÜ Kristiine Ehitus nõue Kalda Majad OÜ vastu läks üldõigusjärgluse alusel 17.07.2009 üle OÜ-le Wolmreks Ehitus, siis puudus OÜ-l Kristiine Ehitus 15.02.2011 nõude käsutusõigus. Eeltoodut ei muuda ka maakohtu seisukoht, et kuna tsiviilasjas nr 2-08-51638 oli menetlusosaliseks OÜ Kristiine Ehitus, siis järelikult ei antud jagunemiskava alusel nõudeid apellandi vastu üle OÜ-le Wolmreks Ehitus. Tsiviilasjas nr 2-08-51638 ei tuvastanud kohus, kas ja millised kohustused andis OÜ Kristiine Ehitus üle OÜ-le Wolmreks Ehitus ja seetõttu ei saa käsitleda seda kohtuotsust siduvana. Ka OÜ Kristiine Ehitus pankrotihaldur kinnitab 27.12.2012 vastuses apellandi esindaja päringule, et jagunemislepingu p 6.1 ja lepingu lisa 2 kohaselt läks arvetest nr 54/31.03.2008, 81/28.05.2008 ja 116/30.07.2008 tulenev viivisnõue üle OÜ-le Wolmreks Ehitus.
16.Maakohtu seisukoht, et vastustaja võib esitada kaks hagi selliselt, et esimeses hagis palub ta välja mõista põhinõude ja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni ning teises hagis viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni, on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Viivise nõude esitamist kahes erinevas kohtumenetluses on analüüsinud Riigikohus oma määruses nr 3-2-1-115-96. Seal andis tsiviilkolleegium selge juhise, et kui hageja esitab viivise nõuded kahes erinevas menetluses sama hagieseme (põhinõude) alusel, tuleb teises menetluses viivise nõude menetlemine lõpetada. Hagejal on õigus esitada viivise nõue samale põhinõudele tuginedes vaid üks kord. Kui hageja ei esita põhinõude menetlemise juures viivise nõuet maksimaalses võimalikus ulatuses, kasutab hageja oma dispositiivset õigust esimese hagi esitamisega määrata kindlaks selle osa viivisest, mille tasumist ta kostjalt nõuab. Ühtlasi tähendas see, et hageja ise loobus vabatahtlikult ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille nõudmise õigus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada. Hageja enda asi on määrata kindlaks esitatud viivise nõude suurus.
17.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-30-10 oli vaidluse all asjaolu, kas võlausaldaja võib esitada hagi põhinõude rahuldamiseks mitmes osas. Tsiviilkolleegium sedastas vaid, et põhivõla nõue ei ole ühtne hagiese, millega saab pöörduda kohtusse vaid üks kord. Riigikohus ei võtnud seisukohta kõrvalnõuete ositi esitamise kohta, seega ei ole võimalik põhinõude ja kõrvalnõuete erineva olemuse tõttu seda lahendit siinses vaidluses kasutada. Ka Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-52-10 ei tulene, nagu võiks viivise nõude kui kõrvalnõude esitada ositi. Viivise nõude võib esitada ositi siis, kui sellega pannakse maksma ainult kõrvalnõue, s.t viivise nõue ise ongi põhinõue. Kui põhinõue esitatakse koos viivise nõudega ja see jõustub, siis ei saa hageja enam tagasi tulla sama vaidluse juurde ja nõuda täiendavat viivist. Vastustaja seisukoht
18.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei saanud omandada OÜ-lt Kristiine Ehitus 15.02.2011 nõude loovutamise lepingu alusel töövõtulepingust tulenevat nõuet Kalda Majad OÜ vastu, kuna OÜ Kristiine Ehitus ei olnud sel ajal enam selle nõude omanik. Nimetatud nõue läks üldõigusjärgluse alusel 17.07.2009 üle OÜ-le Wolmreks Ehitus.
21.Maakohus tuvastas, et OÜ Wolmreks Ehitus 17.07.2009 sõlmitud jagunemiskava kohaselt on jagunev ühing OÜ Wolmreks Ehitus, ärinimi pärast jagunemist OÜ Kristiine Ehitus ja omandav ühing OÜ Wolmreks Ehitus (asutamisel). Selle jagunemiskava p 6.1 järgi jagunev ühing annab omandavale ühingule üle jagunemiskava lisas 2 loetletud varad, mille lk 16 on nimetatud nõuded, sh ka nõuded OÜ Kalda Majad vastu. Edasi jõudis maakohus aga põhjendamatule järeldusele, et esitatud jagunemiskava kohaselt anti OÜ-le Wolmreks Ehitus (asutamisel) üle üksnes nõue vaegtööde eest 117 999,97 krooni ja ülejäänud nõudeid OÜ Kalda Majad vastu üle ei antud. Ringkonnakohtu arvates ei tulene selline järeldus jagunemiskava lisas kirjapandust. Selles ei ole märgitud, et üle antakse ainult nõue vaegtööde eest või et üle antakse arvest nr 116 tulenev nõue summas 118 000 krooni. Üleantavate nõuetena on märgitud nõuded kõigi kolme arve alusel, milline nõue oli sel ajal Pärnu Maakohtu menetluses, kokku summas 3 540 363,97 krooni. Asjaolu, et üleantavate nõuete väärtuseks jäi 117 997, 97 krooni, tulenes nõuete allahindamisest summas 3 422 364

krooni. Üleantavate nõuete väärtus on saadud nõuete bilansiliste väärtuste kokkuliitmise ja sellest allahindamise väärtuse lahutamise tehte tulemusena (3 540 363,97 - 3 422 364 = 117 999,97). Jagunemiskava sõlmimisel 17.07.2009 ei olnud Pärnu Maakohus veel otsust teinud. Seega ei teadnud hageja, millises ulatuses Pärnu Maakohus nõude rahuldab, rääkimata sellest, kas ja millises osas maakohtu otsus jõustub. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtu põhjendus selle kohta, et Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 208-51638 ei rahuldatud OÜ Wolmreks Ehitus hagi OÜ Kalda Majad vastu vaegtööde eest 118 000 krooni nõudes ja ülejäänud osas olid nõuded põhjendatud. Nõuete allahindamine ei tähenda nende üleandmata jätmist. Nõue ei lakka olemast, vaatamata allahindlusele. Aadu Haki poolt ringkonnakohtule esitatud kirjalik selgitus ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Aadu Haki selgitas, et kuna üleantavate nõuete kogusumma oli 117 997, 97 krooni, siis arvest nr 54 summas 2 855 847,32 krooni ja arvest nr 81 summas 566 516,65 krooni tulenevaid nõudeid üle ei antud, jättes samas arvestamata, et üle anti nõuded allahinnatuna.

22.Asjaolu, et kohtumenetluses tsiviilasjas 2-08-51638 oli ka peale jagunemist teises ja kolmandas kohtuastmes endiselt hagejaks OÜ Kristiine Ehitus ja kostja ei vaielnud sellele vastu ning tasus nõude OÜ-le Kristiine Ehitus, ei tõenda kuidagi seda, et nõudeid üle ei antud. Kostja väidetel sai ta OÜ Kristiine Ehitus jagunemisest teada alles OÜ Wolmrex Ehitus pankrotihalduri 28.03.2011 kirjast. OÜ Wolmrex Ehitus pankrot kuulutati välja 21.02.2011. OÜ Wolmrex Ehitus pankrotihaldur Indrek Lepsoo saatis 28.03.2011 kostjale kirja, milles teatas OÜ Kristiine Ehitus jagunemisest ja sellest, et jagunemislepinguga on OÜ Kristiine Ehitus nõuded OÜ Kalda majad vastu, mis tulenesid arvetest nr 54, 81 ja 116, üle antud OÜ-le Wolmrex Ehitus (pankrotis).
23.OÜ Kristiine Ehitus pankrot kuulutati välja 23.05.2011. Asjaolu, et jagunemislepingu p 6.1 ja lepingu lisa 2 kohaselt on arvetest nr 54/31.03.2008, 81/28.05.2008 ja 116/30.07.2008 tulenev viivisnõue üle läinud OÜ-le Wolmreks Ehitus, kinnitas ka OÜ Kristiine Ehitus pankrotihaldur Peeter Sepper oma 27.12.2012 vastuses kostja esindaja päringule.
24.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et 15.02.2011, kui hageja sõlmis OÜ-ga Kristiine Ehitus nõude loovutamise lepingu, ei olnud OÜ-l Kristiine Ehitus enam kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevat nõuet, mida ta oleks saanud hagejale üle anda. Kuna hagejal puudub põhinõue kostja vastu, puudub tal ka põhinõudest tulenev viivise nõue ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
25.Eelnevast tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus kostja alternatiivset vastuväidet hagile, mille kohaselt ei olnud OÜ-l Kristiine Ehitusviivise nõuet enam ka selle tõttu, et ta koos põhinõude esitamisega määratles viivise suuruse, mida ta soovib kostjalt nõuda ja ta ei saa viivise nõuet uuesti esitada. Menetluskulude jaotus ja selgitus
26.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja