Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-09-6140/53
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 25.06.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2693

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega PankrS § 150 lg 1, 3 PankrS § 23 lg 1, 6 TsMS § 210 lg 2, 3Vaidlusaluse eseme võõrandamine PankrS § 11 PankrS § 55 lg 32 PankrS § 60 lg 3 PankrS § 65 lg 1PankS § 23 lg 3TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

ÖM BYGG OÜ10029447

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2013, Tallinn

Kohtuasja number

2-09-6140

Tsiviilasi

North Element OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja pankrotihalduri avaldus pankrotimenetluse kulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.02.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Esmar Ehitus määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Võlausaldaja: AS Esmar Ehitus (registrikood 10029447, asukoht Rohuneeme tee 12, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ); Võlgnik: North Element OÜ (äriregistrist kustutatud 03.03.2011); Pankrotihaldur Sirje Tael (asukoht Uus 11-33, 50603 Tartu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.02.2013 määrus muutmata.

2.Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tsiviilasjas nr 2-09-6140 22.12.2009 tehtud kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus AS-i Esmar Ehitus avalduse North Element OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning jättis menetluskulud täies ulatuses North Element OÜ kanda. 02.03.2010 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.12.2009 määruse OÜ North Element pankroti väljakuulutamise kohta ning jättis menetluskulud võlausaldaja AS-i Esmar Ehitus kanda. Ringkonnakohtu lahend jõustus 31.05.2010 Riigikohtu määrusega.

2.Pankrotihaldur Sirje Tael esitas 16.06.2010 kohtule avalduse pankrotimenetluse kulude väljamõistmiseks, paludes mõista ajutise halduri Sirje Taela kasuks OÜ North Element ajutise halduri tasu kokku 30 000 krooni; OÜ North Element ajutise pankrotimenetluse kulude katteks 3 600 krooni OÜ-le Volenter; pankrotihalduri Sirje Taela kasuks OÜ North Element pankrotimenetlusega kantud menetluskulud kokku summas 18 000 krooni; OÜ North Element pankrotimenetluse vajalike kulutuste katteks 1 570 krooni OÜ-le Volenter. Lisaks välja mõista vajalike kulutustena OÜ-le Volenter 1 992 krooni OÜ North Element pankrotimenetlusega seotud dokumentide hoidmise eest. Seega kokku mõista OÜ-le Volenter 3 562 krooni. Avalduse kohaselt on pankrotihaldur Sirje Taela OÜ North Element ajutise pankrotimenetluse ajal kantud kulutusteks 22.12.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-6140 OÜ North Element ajutise menetluse eest haldurile välja mõistetud 30 000 krooni halduritasu ja vajalike kulutuste hüvitamiseks 3 600 krooni. Ajutisest pankrotimenetlusest kantud kulutused moodustavad kokku 33 600 krooni. Seoses OÜ North Element pankrotimenetlusega kandis pankrotihaldur järgmiste toimingutega seotud kulutusi: 1) I üldkoosoleku korraldamine, ettevalmistamine, juhatamine, protokolli koostamine jms – 5h, väljatrükk 40 lk. Seega I üldkoosoleku läbiviimisele kulus 5 200 krooni. 2) Läbirääkimised Norra ettevõtetega – 1h, väljatrükk 5 lk. Seega 1 025 krooni. 3) Võlausaldajate nõuete menetlemine ja teabe jagamine – 11 h, väljatrükk 218 lk. Seega 12 090 krooni. 4) Kohtule teadete ja dokumentide esitamine – 1h, väljatrükk 11 lk. Seega 1 275 krooni. Toimingu tunnitasuks on arvestatud 1 000 krooni vastavalt ajutise halduri tasu määradele (tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni). Üldjuhul arvestatakse halduri tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest, kuid kuna OÜ North Element suhtes on pankrotiotsus tühistatud, on lähtutud ajutise menetluse tasu määradest. Lisakulutusteks on paberi väljatrükid, paberi hinnaks 5 krooni (PankrS § 55 lg 32 p 1). Vastavalt PankrS § 60 lg 3 on halduril pankrotimenetlusega seotud dokumentide säilitamise kohustus 7 aastat. Halduri järelpärimisele on Kespri Arhiiv OÜ haldurit teavitanud, et 7 aastat säilitamine maksab 1 992 krooni (koos käibemaksuga). Antud tasu mõista välja haldurit teenendavale büroole OÜ-le Volenter, kes tasub arhiivi hoidmise eest. Pankrotimenetlusega seotud kulutused moodustavad kokku 19 590 krooni. Arhiivi säilitamise kohustus 1 992 krooni.

4.03.02.2011 esitas võlausaldaja AS Esmar Ehitus vastuväited võlgniku North Element OÜ 30.06.2010 avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Võlausaldaja vaidleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduses väljatoodule vastu ja leiab, et selles toodud summad on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suured ja et summad ületavad oluliselt tavapäraselt sellistes asjades hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. 14.10.2010 määrusega nimetas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-41148 North Element OÜ ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaat Maire Armi. Harju Maakohtu 25.11.2010 määrusega määras kohus North Element OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 50 000 krooni ja selle tasumise tähtajaks 14 kalendripäeva. Määratud tähtaja jooksul deposiiti ei tasutud ja võlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu. Seega on tõenäoline, et võlgniku vastuväited pankrotimenetluses (tsiviilasjas nr 2-09-6140) esitati peamiselt aja võitmise eesmärgil, mille kestel tekitati võlgnikule ja võlausaldajatele täiendavat kahju. Seda arvestades võiks kohus kaaluda, kas kohtukulude hüvitamine ühingule, mille pankrotimenetlus on tänaseks raugenud on üleüldse põhjendatud. 26.01.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-10-41148 on leitud ka, et ajal, mil Harju Maakohus tegi 22.12.2009 kohtumääruse, millega rahuldas võlausaldaja avalduse ning kuulutas välja võlgniku pankroti, oli tegelikult võlgnik juba maksejõuetu. Seega on võlgnik ise olulises ulatuses põhjustanud asjatu kohtumenetluse pidamisega suured menetluskulud hoides üleval sisult põhjendamatut kohtumenetlust. Avalduses kajastatud esindajate tegevused ja kulud on kajastatud ebaselgelt ja põhjendamata. Esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada mh ka seda, kas teenus on faktiliselt osutatud tsiviilasja nr 2-09-6140 raames või mitte. Samuti ei ole toodud avalduses välja erinevate tegevuste ajakulu ning seetõttu ei ole võimalik avalduse põhjendatust otseselt kontrollida ega neid põhjendatuks lugeda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul on North Element OÜ 30.06.2010 esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja loovutanud 15.07.2010 oma tulevikus tekkiva menetluskulude nõude PF Construction OÜ-le (II kd tl 157). North Element OÜ pankrotimenetlus lõppes 26.01.2011 raugemisega pankrotti välja kuulutamata (II kd tl 146), äriühing on kustutatud äriregistrist 03.03.2011. TsMS § 210 lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Sama paragrahvi lg 3 järgi õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohus ei nõustu PF Construction OÜ seisukohaga, nagu oleks AS Esmar Ehitus vaikimisi nõustunud PF Construction OÜ menetlusse astumisega. TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Käesoleval juhul on seadusandja sidunud õigusjärglase menetlusse astumise vastaspoole nõusolekuga. Olukorras, kus TsMS § 210 lg 3 vastavat taotlust ei ole tehtud, ei saa rääkida ka vaikimisest kui vastaspoole nõusolekust. TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. PF Construction OÜ on palunud menetluskulud kindlaks määrata PF Construction OÜ kasuks, kuna menetluskulusid võlgniku eest kandis valdavas osas just PF Construction OÜ (II kd tl 156). Eelviidatud paragrahvist nähtub, et ka olukorras, kus menetluskulud on kandnud menetlusväline isik, kuuluvad menetluskulud siiski hüvitamisele menetlusosalisele. TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Menetlusosaline North Element OÜ on kustatud äriregistrist 03.03.2011, mistõttu lõpetab kohus North Element OÜ avalduse menetlemise.

10.Määruskaebuses palub AS Esmar Ehitus maakohtu 14.02.2013 määruse tühistada osas, millega mõisteti AS-lt Esmar Ehitus ajutise pankrotihalduri Sirje Taela kasuks välja ajutise halduri tasu ning kulud kogusummas 1 789,53 eurot ning osas, millega mõisteti AS-lt Esmar Ehitus OÜ Volenter kasuks välja põhivõlgnevus summas 457,74 eurot. Maakohus on 14.02.2013 kohtumääruses oluliselt rikkunud menetlusökonoomia põhimõtet, samuti ei ole määrusest võimalik objektiivselt jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist ajutise halduri menetluskulude avalduses sisalduvate kulude põhjendatuse osas. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtu menetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega. Asjaolu, et maakohus lahendas ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste kindlaksmääramise avalduse alles 14.02.2013 kohtumäärusega, kui ajutine haldur esitas vastava taotluse juba juunis 2010, ei ole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtetega. Kuna võlausaldajat kohustati kohtu deposiiti tasuma tagatis summas 20 000 krooni, võis võlausaldaja eeldada, et kohtu deposiiti tasutud tagatisega on tagatud nii ajutise pankrotihalduri töötasu kui ka kulude katmine. Võlausaldajalt hilisemalt ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulude väljanõudmine võlausaldaja poolt tasutud tagatist märgatavalt ületavas osas ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, mistõttu selliste kulutuste katmist menetluse niivõrd hilises faasis ei saa võlausaldajalt mõistlikult oodata. Ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste võlausaldajalt väljamõistmine maakohtu määruses märgitud ulatuses ei ole põhjendatud. Võlausaldaja on 02.04.2009 tasunud 20 000 krooni suuruse tagatise kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ning kulutuste katteks. Kuna kohus hindas võlausaldaja poolt tasutud tagatist ajutise halduri tasu ning kulutuste katteks piisavaks, pidi ajutine haldur nimetatud asjaolust tulenevalt oma tööülesannete ning kulutuste tegemisel arvestama kohtu deposiiti tasutud summa suurusega, mis pidi eelduslikult katma kõik ajutise pankrotihalduri poolt tehtavad kulud ning ajutise pankrotihalduri tasu. Asjaolu, et ajutise pankrotihalduri töötasu ning ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutused ületasid tegelikkuses maksumuselt võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatist ei oma tähtsust, kuna võlausaldaja on juba võlgniku pankrotimenetlust 20 000 krooni ulatuses finantseerinud ning antud summat ületavate kulude jätmine võlausaldaja kanda ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole ajutine haldur esitanud võlausaldajale teadaolevalt ühtki kuludokumenti, kus oleks näidatud ära ajutise halduri poolt tehtud kulutuste täpne koosseis. Väär on kohtu seisukoht, et kuna menetlusosalised ei ole halduri avaldusele vastu vaielnud, siis on ajutise halduri avalduses märgitud kulud põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks võlausaldajalt kõnealuse avalduse, mh seal sisalduvate kulude nimekirja osas seisukohta küsinud. Kuna kohus lahendas ajutise pankrotihalduri menetluskulude avaldamise taotluse alles 14.02.2013 määruses, on võlausaldaja õigustatud kõnealuses taotluses esitatud kuludele vastuväiteid esitama. Ajutise halduri tasu ja kulutuste katmiseks piisas võlausaldaja poolt 02.04.2009 kohtu deposiiti tasutud tagatisest ning antud tagatist ületavate kulude ja ajutise halduri tasu võlausaldajalt täiendavalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Maakohtu määrusega on kohus juba määranud Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta Sirje Taelale välja 1 278 eurot võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt, mistõttu on antud summaga juba kaetud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Vastus märuskaebusele

13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse väide, et halduritasu väljamõistmine peaaegu kolm aastat hiljem ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, ei ole põhjendatud. Pankrotimenetlus käesolevas tsiviilasjas lõppes Riigikohtu 31.05.2010 määrusega, millega jõustus ringkonnakohtu 02.03.2010 määrus maakohtu 22.12.2009 pankroti väljakuulutamise määruse tühistamise ja pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta. Nimetatud ringkonnakohtu määrusega jäeti menetluskulud võlausaldaja kanda. Pankrotihaldur esitas 16.06.2010 menetluskulude kindlaksmääramise menetluses avalduse ajutise halduri ja halduri tasu ning kulude väljamõistmiseks võlausaldajalt. Maakohtu 15.10.2012 määrusega lahendas kohtunikuabi võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kuid ei lahendanud halduri taotlust. Selle taotluse lahendas maakohtunik 14.02.2013 määrusega. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et haldur esitas menetluskulude väljamõistmise avalduse tähtaegselt ja maakohus pidi selle lahendama. Asjaolu, et maakohus lahendas halduri taotluse peaaegu kolm aastat hiljem, ei ole küll kooskõlas TsMS § 2 sätestatud põhimõttega lahendada asi mõistliku aja jooksul, kuid see ei ole siiski aluseks avalduse lahendamata või rahuldamata jätmiseks. Määruskaebuse väide, et halduri tasu ja tehtud kulutused ei ole väljamõistetud ulatuses põhjendatud ja kuna võlausaldaja tasus 02.04.2009 20 000 krooni ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatisena kohtu nõudmisel, siis pidi haldur oma tööülesandeid täites ja kulutusi tehes arvestama deposiiti tasutud summa suurusega, ei ole põhjendatud. Kohus nõuab PankrS § 11 alusel tagatisena ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks teatud summa tasumist kohtu deposiiti hinnates ligikaudselt võimaliku tasu ja kulutuste suurust ning see ei tähenda, et menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult ei saaks nõuda hiljem, kui halduri tegelik töömaht ja kulutuste suurus on selgunud, põhjendatud tasu ja kulutusi suuremas ulatuses, kui deposiiti tasutud summa. Määruskaebuse väide, et põhjendamatu on võlausaldajalt täiendava, võlausaldaja poolt deposiiti juba tasutud summat ületava halduri tasu ja kulutuste väljamõistmine, ei ole põhjendatud. Haldur on oma avalduses välja toonud tehtud toimingud ja nendeks kulunud aja ning samuti konkreetsed kulud (paberikulu, pankrotidokumentide hoidmise kulu). PankrS § 150 lg 3 järgi, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 järgi on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri ja halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 55 lg 32 p 1 järgi võib haldur nõuda hüvitist A4 formaadis lehekülje eest 0,31 eurot (viis krooni). Halduri poolt esitatud tasu ja kulutuste arvestus põhineb eelviidatud seadusesätetele ning haldur on, arvestades asjaolu, et pankrotimäärus tühistati, arvestanud halduri tasu tunnitasuna tehtud töö eest 1 000 krooni tunni eest, mis on alla PankS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tunnitasu ülemmäära (96 eurot (1 500 krooni)).