Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2.Välja mõista NT’lt põhivõlg 5253,21 eurot, intress 382,52 eurot, seisuga 08.02.2013 viivis 487,03 eurot ning viivis alates 12.02.2013 põhinõudest (5253,21 eurot) kuni põhinõude täitmiseni 0,053% päevas Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.05.2013.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Swedbank AS (hageja) esitas 12.02.2013 hagi NT’lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 6122,76 eurot ja põhinõude (5253,21 eurot) täitmiseni viivis 0,053% päevas. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 jätab kohus otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja jättis 20.05.2013 toimunud kohtuistungile ilmumata. Kostja taotlusel lükati 22.04.2013 määratud kohtuistung edasi. Kostja on mõjuva põhjuse kohta esitanud töövõimetuslehe, mille kohaselt oli kostjal töövabastus perioodil 15.04.2013 kuni 30.04.2013 (tl 50). 20.05.2013 taotles kostja telefoni teel uuesti kohtuistungi edasilükkamist seoses haigestumisega. Hageja taotlusel ja lg 3 alusel määras kohus lahendada asi sisuliselt (tl 47). Kostja on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ning kohus on kostjale selgitanud asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (tl 35). Hageja on esitanud 19.04.2012 laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Hageja väitel andis hageja kostjale laenu 5257 eurot, intressimääraga 20% aastas, kuid kostja jättis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata, mistõttu ütles hageja laenulepingu 28.08.2012 ennetähtaegselt üles (tl 5-9). Hageja ei tunnista hagi, kuna ta ei ole väidetavalt hagis märgitud põhisumma ulatuses laenu võtnud (tl 26). 22.04.2013 palus kohus kostjal täpsustada esitatud vastuväidet (tl 35). Kostja ei ole vastust täpsustanud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled on sõlminud 19.04.2012 tarbijakrediidilepingu (väikelaenuleping nr XXX, ). Hageja on tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud (tl 8). Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemise kehtivust. Kohtule esitatud asjaoludel on lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Hagejal on õigus nõuda kogu võla tasumist (5253,21 eurot), intressi 20% aastas (382,52 eurot) ja viivist lepingu p 4 ja lg 1 järgi (, § 415, § 416). Seisuga 08.02.2013 on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 487,03 eurot. Eeltoodud hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivisemääraks pärast lepingu

Sarnased lahendid

Võlaõigus