Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.mail 2013.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-24838
Tsiviilasi
A.Tammel AS hagi Ambla Agro OÜ vastu 4141.47 euro põhivõla, viivise ja 1143.05 euro kahju nõudes
Hagihind
8634.97 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A.Tammel AS, registrikood 10124884, Turu 7 Jõgeva Hageja esindaja Ferenc Koso – OK Incure oü, e-post: Kostja: Ambla Agro OÜ, registrikood 11449884, Pikk 32 Ambla vald Järva maakond Kostja esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, e-post:
esindajad
Menetlus
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Ambla Agro OÜ-lt A.Tammel AS kasuks 8634.97 eurot (kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend neli eurot ja 97 senti), sealhulgas põhivõlg 4141.47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3350.45 eurot ja kahju 1143.05 eurot.
Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue A.Tammel AS müüs Ambla Agro OÜ-le kaupa (reguleeritav töönurk). Kostja sai peale ettemaksu tasumist kauba kätte ja kinnitas seda oma allkirjaga, kohustudes tasuma saadud kauba eest ülejäänud osa summas 4141.47 eurot (64 800 krooni) hiljemalt 08.01.2011. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, seega on tema põhivõlaks 4141.47 eurot, mida hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-te 1 ja 3, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel 0,1% päevas tasumata summalt kokku summas 2878.32 eurot ning VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võlgnikupoolse kohustuse rikkumisega tekkinud kahju 1143.05 eurot. 01.04.2013 on hageja esitanud taotluse viivise suurendamiseks, nõudes kostjalt viivist 29.03.2013 seisuga täiendavalt 332.56 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 29.03.2013 määraga 0,022% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (tl 65-66). Kostja seisukoht (tl 54-57; 88-89) Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet põhivõla osas, samas viivisenõuet ja kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista. Kostja leiab, et hageja poolt viivisenõude esitamine on hea usu põhimõtete vastane. Kostja seisukohalt oleks pidanud hageja kostjat teavitama, et arve tähtaegsel mittetasumisel kohaldab hageja viiivist ning esitama vastavad viivisearved, kuid hageja seda ei teinud. Kostja on olnud valmis vaidlust kompromissiga lahendama, kuid hageja on siiski esitanud põhjendamatu kahju nõude. Kui kohus siiski leiab, et viivisenõue on põhjendatud, palub kostja seda lähtudes VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 vähendada, sest viivisenõue on põhjendamatult suur, moodustades põhinõudest üle poole. Kui hinnata võlgniku ja võlausaldaja huve ning võrrelda viivise suurust nõude suurusega, siis vastavas summas viivis ei kanna enam eeldatavat kahju väljendavat iseloomu. Viidatud on ka Riigikohtu seisukohale selle kohta, et viivise alandamise põhjuseks võib olla see, et viivisenõue või arve jäeti esitamata mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul on hageja esitanud viivisenõude alles kohtumenetluses. Ka leiab kostja, et kahju hüvitamise nõude näol on tegemist hageja poolt inkassofirma kaasamise kuludega, kuid see ei ole vajalik ega põhjendatud kulu. Pealegi ei selgu, millist teenust otseselt vastav firma on hagejale osutanud
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
TsMS § 367 alusel võib viivsenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kostjalt mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.13 otsusega nr 2-1224838. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.13 otsus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.