Ringkonnakohtu kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus tsiviilasjas nr 2-10-22501
1.Ma ei nõustu ringkonnakohtu otsusega. Leian, et Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012 otsus tuleks vaidlustatud osas tühistada ja OÜ ANP hagi Sergei Koptevi vastu 3 117,45 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Alternatiivselt oleks võimalik maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust.
2.Nähtuvalt asja materjalidest esitas OÜ ANP hagi S. Koptevi vastu kahju hüvitamiseks summas 4 933,12 eurot ning nimetatud summas sisaldus muuhulgas ka kahjuhüvitis keevitusaparaadi MIG eest 3 117,45 eurot. Oma nõudes tugines OÜ ANP asjaolule, et talle kuuluv keevitusaparaat MIG on S. Koptevi valduses ilma õigusliku aluseta ning kuna OÜ ANP ei tea, kas keevitusaparaat on säilinud, siis nõuab selle jääkväärtuse hüvitamist. Õigusliku alusena tugines hageja hagis VÕS §-le 1043 ja 1045 lg 1 p-le 5. Kostja on tsiviilasja menetluse vältel kestvalt väitnud, et keevitusaparaat tema valduses ning seetõttu on välistatud hageja kahju hüvitamise nõue VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti esitas kostja vastuväite, et tal on õigus asja vallata, kuna sai keevitusaparaadi töötasuna. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-08 p-s 12 asunud seisukohale, et „/.../ asja omanikul on õigus nõuda asja välja ebaseadusliku valdaja valdusest AÕS § 80 alusel. Kahju hüvitamist asja taassoetamise väärtuse (VÕS § 132 lg 1) või väärtuse (VÕS § 132 lg 2) ulatuses võib asja omanik nõuda asja ebaseaduslikult valdajalt üldjuhul siis, kui asi on hävinenud ja ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 järgi. Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul üldjuhul asja väärtuse hüvitamise nõuet asja ebaseadusliku valdaja vastu. Kolleegium jääb 11. märtsil 2008. a tsiviilasjas nr tehtud otsuse p-s 21 väljendatud seisukoha juurde, et olukorras, kus hagejal on võimalik alusel kostjalt välja nõuda talle kuuluvad asjad, saab ta nõuda asjade väljaandmise kohustuse asemel kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kostja ebaseaduslikus valduses olevate asjade allesoleku korral tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik lg 3 järgi eelkõige juhul, kui hageja on kaotanud kostja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. Hageja ei ole väitnud, et tema asjad on hävinenud ja et kostja vastutab selle eest. Ta väidab, et kostja keeldub talle asju välja andmast. Seetõttu peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas on alust kohaldada lg-d 2 ja 3.“