Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohus märkis määruses, et: „Kohus peab vajalikuks pöörata V. G. tähelepanu asjaolule, et otsuse tühisuse tuvastamise nõue kuulub läbivaatamisele mitte hagita menetluses (avaldus), vaid hagimenetluses tuvastushagina (TsMS § 134 lg 4 p 8). Seega ei vasta V. G. poolt kohtule esitatud avaldus TsMS § 363 lg 1 nõuetele: hagiavaldus on vormiliselt ebaõige, märkimata on jäänud menetlusosalised (hageja ja kostja(d)) ja nende andmed (isiku- või registrikoodid, elu- või asukoha-aadressid, sidevahendite andmed, täielikult puuduvad nõude põhjendused.“ Hagejat hoiatati, et tähtajaks nõude täitmata jätmise korral jäetakse võtmata.

hagiavaldus menetlusse

Hageja esindaja esitas 24.04.2013 kohtule uue hagiavalduse, tasudes ka täiendava riigilõivu. 24.04.2013 hagiavalduses on märgitud: „Kostja: OÜ Oru Kodu (registrikood, aadress) A.P.(isikukood, aadress); S. B. (isikukood, aadress); J. S. (isikukood).“ Kohtu 30.04.2013 kirjaga kohustas kohus hageja esindajat täpsustama, kes on kostjaks? Kas ainult OÜ Oru Kodu või ka A. P., Stanislav ., J. S.? Kui ülalmärgitud isikud ei ole kostjateks, siis kelleks nad käesolevas menetluses on? Hageja esindaja esitas 02.05.2013 kohtule täpsustuse, milles teatas, et kostjaks on OÜ Oru Kodu. Kelleks käesoleva menetluse raames on A. P., .S. B., J. S., seda hageja esindaja ei täpsustanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole sisuliselt kõrvaldanud Viru Maakohtu 17.04.2013 määruses äramärgitud puudusi. Hageja on küll tasunud täiendava riigilõivu, st on puudused kõrvaldanud osaliselt, kuid ei ole suutnud kindlaks määrata menetlusosaliste ringi. Hageja esindaja poolt on tekitatud olukord, kus sisuliselt on hagejaks ja kostjaks üks ja sama isik: hageja OÜ Oru Kodu seaduslikuks esindajaks on V. G. ning kostja, OÜ Oru Kodu seaduslikuks esindajaks on V. G.. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et V. G. on ainus OÜ Oru Kodu juhatuse liige, st V.G. kui hageja esindaja esitas hagi ja V. G. kui kostja esindaja vastab hagile. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludest lähtuvalt ei saa kohus antud hagi menetlusse võtta. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole kõrvaldanud Viru Maakohtu 17.04.2013 määruses toodud puudusi. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada kohtule avaldus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 463 lg 1, hagiavaldust menetlusse võtmast.

§

465, §

661 lg 2

keeldub kohus

Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.