lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-12696/18

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-12696/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsÜS § 69 lg 2Tahteavalduse tegemineVÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-12-12696

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-12696

Tsiviilasi

MP hagi JM vastu 2 201,75 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Tsiviilasja hind

2 201,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MP(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Razguljajev (POIQWE OÜ, Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: JM(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.11.2012. a.

Kohtuistungile ilmunud isikud

- hageja MP - hageja lepinguline esindaja Sergei Razguljajev - kostja JM

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JM MP kasuks 2 201,75 (kaks tuhat kakssada üks eurot ja 75 senti).
3.Välja mõista JM MP kasuks seadusjärgne viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni 2 201,75 euro tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. maist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

Hageja nõue

1.29.05.2012. a esitas MP (hageja) Harju Maakohtule hagi JM (kostja) vastu võlgnevuse 2 201,75 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2009 müügilepingu nr XXX, mille alusel müüs kostja hagejale sõiduauto BMW 725tds hinnaga 4 409,90 eurot (69 000 krooni). Lepingus kokkulepitud hinna kohustus hageja tasuma maksegraafiku järgi. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et sõiduautol puuduvad välised kere mehaanilised vigastused ning puuduvad ka kostjale teadaolevad tehnilised rikked. Edaspidi sai hageja teada, et lepingu ese ei vasta lepingus toodud tingimustele, kuivõrd sõiduautol tuvastati varjatud defektid. Lisaks ei teavitanud kostja hagejat sellest, et sõiduauto oli juba enne lepingu sõlmimist osalenud kahes liiklusõnnetuses. Hageja väidete kohaselt tagastas ta sõiduauto kostjale jaanuaris 2010.a ning palus kostjal raha tagastada. Seisuga 05.01.2010.a oli hageja kostjale tasunud 2 201,75 eurot (34 450 krooni). Kostja lubas raha tagastada pärast sõiduki müüki. Sõiduk müüdi 10.03.2010.a hinnaga 3 259,49 eurot (51 000 krooni), kuid kostja hagejale raha tagastanud ei ole. Hageja tugineb oma nõudes müügilepingu p-le 4.4, mille kohaselt võib ostja (hageja) lepingu tingimuste oluliste rikkumise korral taganeda ning nõuda tasutud raha tagastamist. Kostja 11.10.2012. a vastuväited
2.Kostja esitas 11.10.2012.a kohtule vastuse, milles vaidleb esitatud hagile vastu. Vastuses teatab kostja, et hageja pole kostjaga kõnealuses küsimuses ühenduses olnud. Kostja viitas müügilepingu p-le 8.1, mille järgi lepinguga seotud pooltevahelised teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega. Kostja väidete kohaselt pole hageja eelnimetatud lepingu punktis ettenähtud vormis teatist saatnud. Lisaks jääb kostjale selgusetuks, millal sai hageja teada sõidukil esinenud puudustest. Kostja osundab sõidukile teostatud diagnostika arve kuupäevale 17.08.2009.a ning viitab müügilepingu p-le 4.2, mille kohaselt kaotab ostja õiguse tugineda asja lepingu tingimustele mittevastavusele, kui ostja ei teata müüjale kahe kuu jooksul ilmnenud puudustest. Samas esitas kostja tõendi selle kohta, et hageja poolt esitatud arve BCA E OÜ diagnostikatööde teostamise kohta on võltsitud. Kostja osundab, et vaatamata puudustest teadasaamisele, jätkas hageja lepingu osamaksete tasumist ning sõiduki kasutamist. Kostja väidete kohaselt oli sõidukile pärast liiklusõnnetusi teostatud remonttööd, mille käigus said kõik kahjustatud osad välja vahetatud. Kostja osundas hageja võimalusele ise läbi Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehe sõiduki kahjukäsitluse ajalugu kindlaks teha. Kostja kohaselt sai müügileping üles öeldud 06.02.2010.a, kuna hageja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja väidete kohaselt edastas kostja hagejale tähitult teatise, milles informeeris hagejat lepingu ülesütlemisest ning palus hagejal tasuda 2 782,59 eurot (43 538 krooni), sisaldades intressi ja viivist. Kostja leiab, et ta sai kõnealuse sõiduki enda valdusesse 21.02.2010.a, mil sõiduk seisis hageja garaažis ning oli sõidukõlbmatu. Sõidukil puudus mootoriõli ja kütus, lisaks oli aku tühi ning puudus ka kehtiv liikluskindlustus. Kulud sõiduki remonditöökotta transportimiseks ja sõidukõlbulikkuse taastamiseks kandis kostja. Pärast remonttööde tegemist müüs kostja sõiduki hinnaga 50 100 krooni. Pärast sõiduki müüki saatis kostja hagejale teate, milles palus müügilepingu p 7.2 alusel hagejal tasuda kostja poolt kantud kulutused summas 457,35 eurot (7 156 krooni). Kostja leiab, et hageja eksitab BCA E OÜ arve võltsimisega kohut.

MENETLUSE KÄIK

Kohtuistung

3.20.11.2012.a toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et

peatas kostjale osamaksete tasumise kuna auto oli probleemne, seda pidi palju remontima ning kui külmaks läks, siis auto enam ei käivitunud. Hageja väidete kohaselt ilmnesid autol probleemid 27.08.2009.a, mil hageja käis sõiduki esisilda reguleerimas, kus ilmnesid auto kõik vead. Sillateeninduses öeldi, et reguleerimist ei saa lõpule viia, kuna vahetada tuleb kõik osad, mis avariis on kannatada saanud. Hageja väidab, et võttis kostjaga ühendust talve saabumisel, mil sõiduk enam ei käivitunud. Hageja täpsustas, et võttis kostjaga ühendust nädal pärast viimase osamakse sooritamist 05.01.2010.a. Kohtumisel kostjaga lubas kostja auto maha müüa ja tagastada hagejale tasutud raha, v.a 15 000 krooni, mis pidi jääma hageja kanda auto kasutuse eest, kuid kostja teatas pärast sõiduki oma valdusesse saamist, et sõidukit on vaja parandada ning see peab toimuma hageja arvel. Kostja selgitas kohtule, et 23.02.2010.a poolte kohtumisel oli kostjal kaasas lepingu lõpetamise blankett, mille allkirjastamisest hageja keeldus. Hageja vaidles selles osas kostjale vastu, väites, et kostja ei ole temale midagi esitanud. Kostja lisas, et ei olnud auto liikluskahju ajaloost teadlik kuivõrd ta ise oli kõnesoleva sõiduki samal kuupäeval, s.o 31.07.2009.a ise soetanud. Kostja selgitas, et pidi auto uuesti müümiseks kandma kulutusi, et auto oleks sõidukorras. Kostja väidete kohaselt kulutas kostja 1 647 krooni sõiduki transpordile ja 5105 krooni remondile. Hageja kinnitab 10.03.2010.a nõudekirja kättesaamist. Hageja 10.12.2012.a täiendavad seisukohad

4.Täiendavas seisukohas kinnitab hageja, et 06.02.2010.a müügilepingu ülesütlemise teatis on fiktiivne ning ei ole kunagi hagejale edastatud. Lisaks juhib hageja tähelepanu kostja poolt 10.03.2010.a esitatud AG OÜ remonttööde arvele, millel puuduvad vajalikud rekvisiidid ning on seega samuti fiktiivne. Hageja osundab ka arve kuupäevale, mis on väljastatud 01.04.2010.a. Kostja 08.01.2013. a vastus hageja täiendavale seisukohale 5.Kostja leiab, et hageja pole esitatud dokumentidega tõendanud, et lepingu esemeks oleval sõidukil olid puudused, mille alusel tekiks tal õigus müügilepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et sõiduki lepingu tingimustele väidetavatest mittevastavustest oli hageja kostjat kohaselt teavitanud, mistõttu ei saa hageja taganeda lepingust, tuginedes asjaolule, et sõiduk ei vastanud lepingus toodud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

6.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: − 31.07.2009. a sõlmisid pooled müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 725tds hinnaga 4 409,90 eurot (69 000 krooni); − hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja kostjale tasunud sissemaksena 958,67 eurot (15 000 krooni), lepingutasuna 63,91 eurot (1 000 krooni) ja osamaksetena ajavahemikul 03.09.2009.a kuni 05.01.2010.a 1179,17 eurot (18 450 krooni). Eelnimetatud maksed moodustavad käesoleva tsiviilasja hinna 2 201,75 eurot (34 450 krooni); − hageja andis sõiduki kostjale üle 23.02.2010.a pooltevahelisel kohtumisel Tapal.
8.Pooltevahelise vaidluse esemeks on, kas hageja taganemine lepingust on kehtiv, mille kehtivuse korral peaks kostja hagejale hüvitama hageja poolt tasutud 2 201,76 eurot. Kostja seevastu leiab, et kostja ise oli müügilepingust taganenud 06.02.2010.a, mil kostja saatis väidetavalt hagejale sellekohase teatise. Seega peab kohus andma hinnangu selle kohta, kas hageja lepingust taganemise

eeldused on täidetud.

9.Lepingust taganemisel taotletud tagajärgede ilmnemiseks peavad olema täidetud taganemise formaalsed ja materiaalsed tingimused. Formaalseid tingimusi näeb ette müügilepingu p 8.1, mille kohaselt peavad pooltevahelised lepinguga seotud teated olema esitatud kirjalikus vormis tähitud kirjaga või väljastusteatega, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamine teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul täidab eelnev lepingu säte tsiviilseadustiku üldosas (TsÜS) § 69 lg-s 1 ette nähtud eesmärki, mille kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 esimene lause näeb ette, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Seega võib tahteavalduse lugeda kehtivaks, kui lepingu pool isiklikult teisele poolele oma tahteavalduse teatavaks teeb 20.11.2012.a toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et veebruarikuu makse hilinemisel helistas ta hagejale ning palus sellekohast selgitust. Kostja sõnade kohaselt oli hageja teatanud, et hageja ei soovi enam seda autot, kuna see vajab remonti. Lisaks teatas hageja kostjale, et hageja nõuab oma raha tagasi. Käesolevas telefonikõnes avaldas hageja oma soovi müügilepingust taganemiseks. Olgugi, et hageja esitas lepingust taganemise avalduse telefoni teel, oli tagatud olukord, et kostja sain hagejapoolsest tahteavaldusest isiklikult teada. Kuivõrd kostja ei nõudnud vestluse käigus hageja taganemise kohta kirjalikku avaldust, siis tuleb tahteavaldus lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Kuivõrd eelnevast selgus, et kostja sai hageja tahteavaldusest teada siis, kui kostja ise hageja poole pöördus, polnud kostjal enam hiljem, s.o 06.02.2010.a võimalust lepingust taganeda, kuivõrd leping oli oma kehtivuse kaotanud. Tuginedes eeltoodule tuleb hageja müügilepingust taganemise formaalsed eeldused lugeda täidetuks.
10.Müügilepingust taganemise materiaalsed tingimused on sätestatud lepingu p-s 4.4, mis näeb ette, et lepingu tingimuste olulise rikkumise korral võib ostja lepingust taganeda ning nõuda tasutud raha tagastamist. Siinkohal on oluliseks asjaoluks, et poolte vahel puudub vaidlus selle osas, et hageja on kostjale auto tagastanud. Sellekohast asjade käiku on kostja tunnistanud 20.11.2012.a toimunud kohtuistungil, mil telefonivestluse käigus oli kostja hageja kokku leppinud, et võtab hagejalt auto ja paneb selle uuesti müüki. Ka poolte kohtumisel oli kostja nõus auto vastu võtma, mis annab kohtule aluse arvata, et kostja tunnistas oma käitumisega hageja õigust müügilepingust taganemiseks. Kohus rõhutab, et VÕS § 6 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul oli kostjale 23.02.2010.a aset leidnud kohtumiseks teada, et hageja soovib lepingust taganeda ning sellekohane vastuoluline käitumine oleks olnud hea usu põhimõtte vastane. Kuivõrd kostja oli nõus sõiduki ja selle dokumentide vastu võtmisega, siis tunnistas kostja hageja lepingust taganemise kehtivust. Taganemise kehtivuse tunnistamisel tunnistas kostja ühtlasi müügilepingu p 4.4 tulenevat, mille tõttu on hagejal õigus nõuda raha tagastamist.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtudes VÕS § 76 lg-st 1 ja pooltevahelise müügilepingu p-st 4.4, kuulub kostjale tasutud 2 201,75 eurot hagejale tagastamisele.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni rahuldatud nõude 2 201,75 euro täieliku tasumiseni.

13.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium