Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-7770
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09. mai 2013. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
Mxxxxxxx Kxxxxxxxxx ja Exxxx Sxxxx hagi aktsiaseltsi Eraküte ja Korteriühistu Kivi 5 vastu soojusenergia müügilepingu osalise tühisuse tuvastamise nõudes Hageja I: MxxxxxKxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja II: Exxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx e-postx Hagejate lepinguline esindaja: Maia Ploom (asukoht Turu 5-6, Tartu 51004; e-post: [email protected]); Kostja I: aktsiaselts Eraküte (registrikood 10419088; asukoht Aia 50, Jõgeva 48304) esindaja: Madleen-Diana Lõhmus; Kostja II: Korteriühistu Kivi 5 (registrikood 80207850; asukoht Kivi 5-27, Jõgeva 48304) esindaja Mxxx Mxxxxx; Kostja II lepinguline esindaja: Heigo Petsi Hagejate taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks Kostja II taotlus vastuhagi läbivaatamiseks koos põhihagiga
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotlused
2-11-7770
Menetluskulude jaotus
mittetasumise õiguse tuvastamiseks) tehtud lõpplahendis, et korteriomandi nr 7 kaasomanikel tuleb tasuda keskkütteks kasutatava soojusenergia eest 20% ulatuses sellest summast, mis kuuluks sellel korteril tasumisele olukorras kui korteriomand on ühendatud elamu üldisesse keskküttesüsteemi. Tulenevalt nimetatud kohtulahendist, puudub hagejatel huvi käesoleva tsiviilasja edasiseks menetlemiseks, tuvastamaks aktsiaseltsi Eraküte ja Korteriühistu Kivi 5 vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu osalise tühisus. Hagiavalduse põhjal oligi käesolevas asjas hagi esitamisel hagejate huviks see, et nad saaksid tasuda korteri soojusenergia eest 20% ulatuses sellest summast, mis kuuluks korteri eest tasumisele. Juba toimunud varasema menetluse kestel avaldas kostja II ehk Korteriühistu Kivi 5, et hagejate nõue on perspektiivitu, tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata (tl.32-33). Sisult sama sisaldub ka 14 02.2013 dateerituds seisukohas (tl.88-89). Seega on pooled ka sisult ühetaolisel seisukohal- et selle nõude menetlemine tuleb asjas lõpetada ilma sisulise lahendita. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb jätta kostjate menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus andis kostjatele võimaluse enda menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ei määra kohus kindlaks hagejate poolt hüvitatavaid kostjate menetluskulusid. Hagejad taotlesid nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja Exxxx Sxxxx on tasunud hagi esitamisel 25.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejate taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 95,86 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.