lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-45356/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-45356/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1681
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
OAS § 10 lg 2, 5OAS § 31 lg 1, 2OAS § 9 lg 3, 4KarS § 114MõrvOAS § 13OAS § 14OAS § 7 lg 1OAS § 8 lg 1ORAS § 31TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 145Riigilõivu tasumisest vabastamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-9331/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.02.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-45356

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mai 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-45356

Tsiviilasi

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi A B, F A, R C ja A J vastu kahjuhüvitise saamiseks

Hagihind

9590 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja I A B (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja II F A (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja III R C (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja IV A J (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A B , F A , R C ja A J solidaarselt kahju 9590 (üheksa tuhat viissada üheksakümmend) eurot Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks. Riigile regressi korras tagastatava hüvitise summa tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul on viitenumber 1200003194. Kohtukulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 190 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 129 lg 1Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
4.Välja mõista A B , F A , R C ja A J solidaarselt riigilõiv summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot riigituludesse. Riigilõiv kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB pangas konto number 10220034796011, Swedbankis konto nr 221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis konto nr 333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis konto nr 17001577198 (viitenumber 2900078444). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi riigilõiv tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord

2-12-45356 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja asjaolud

1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 9590 eurot ja menetluskulud.
2.Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-338 mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver AK suri. Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu 09.09.2009 määrusega. Kuriteoohvri ülalpeetav abikaasa HK esitas 14.08.2006 hagejale taotluse kuriteoohvri matusekulude hüvitamiseks ja kuriteoohvri ülalpeetavale riikliku hüvitise määramiseks. Tallinna Pensioniameti 18.09.2006 otsusega hüvitati matusteks tehtud kulutused summas 198,13 eurot ning perioodil 26.06.2006 – 31.07.2011 maksti ülalpeetavale hüvitist 9397,87 eurot. Tulenevalt ORAS § 31 la 1 ja 2 läks nõue regressi korras üle hagejale. Kostja I A B vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kriminaalasjas on HK kasuks välja mõistetud 3825 krooni ja RK kasuks 7070 krooni. HKon makstud hüvitist perioodil juuni 2006 – juuni 2011, kuid kogu selle aja jooksul ei ole esitatud kostjale ühtegi dokumenti. Kostjalt on välja nõutud 4505,86 eurot. Kriminaalmenetluses oleks pidanud teavitama kostjaid asjaolust, et HK pöördub hüvitise saamiseks hageja poolt. Kostja leiab, et hagi rahuldamisel peaks kahju välja mõistma ka RH, IVolalt ja HL, kes olid samuti kriminaalasja 1-07-338 osalised. Kostja III R C vastuväited
4.Kostja märgib, et kostjal puuduvad vahendid nõude tasumiseks. Kannatanule on juba hüvitatud matusekulud. Kannatanu väitis, et muud kulud puuduvad. Seaduse järgi võib taotleda kahjunõude hüvitamist kuue kuu jooksul, käesolev nõue on aga esitatud 2,5 aasta möödudes.
5.Kostja II F A ja kostja IV A J ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud Maakohtu otsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud
8.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 16.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-338 mõisteti kostja I A B, kostja II F A, kostja III R C ja kostja IV A J süüdi KarS § 114 p 5, § 136 lg 1 ja § 215 lg 2 p 3 (praegu § 215 lg 2 p 2) järgi (tlk 12-35). Otsus on jõustunud 09.09.2009 Riigikohtu määrusega (tlk 36). Kuriteo tagajärjel suri AK(sünd XXX). Nimetatud kohtuotsusega mõisteti kostjatelt solidaarselt kannatanu/tsiviilhageja HK’u kasuks välja matusekulud 6925 krooni, millest on maha arvatud hageja poolt tasutud matusehüvitis 3100 krooni ehk kokku mõisteti välja 3825 krooni ja kannatanu/tsiviilhageja RK kasuks matusekulud 7070 krooni (tlk 28). Hageja ei ole antud asjas tsiviilhagejaks olnud. Kostjad ei ole matusekulusid kannatanule hüvitanud.
9.Kuriteoohvri ülalpeetav HK esitas Sotsiaalkindlustusametile 14.08.2006 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel surnud abikaasa AK matuseks tehtud

2-12-45356 kulutuste hüvitamiseks ja 18.09.2006 esitas täiendava taotluse temale, kui ülalpeetavale abikaasa surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 18.09.2006 otsusega hüvitati HK ohvri matusega seotud kulutused suuruses 3100 krooni ja alates 26.06.2006 ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale igakuiselt 1864,96 krooni. Ohvriabi seaduse alusel on HK’ule makstud hüvitist seoses AK’u hukkumisega vägivallakuriteo tagajärjel kokku 9590 eurot, s o perioodi 2006 juuni kuni 2011 juuli eest (tlk 9-11).

10.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
11.Vastavalt Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusele on kostjad süüdi tunnistatud KarS §-s 114 p 5, § 136 lg 1 ja § 215 lg 2 p 3 (praegu § 215 lg 2 p 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises. R H , I V ja H L ei ole süüdi tunnistatud AK tapmises, mis-tõttu ei kuulu neilt ka väljamõistmisele kuriteoga kannatanule tekitatud kahju, seega on kostja I vastavasisulised väited asjakohatud.
12.OAS § 7 lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lg 3 ja 4 nimetatud isikutele.
13.OAS § 9 lg 4 kohaselt on ohvri ravi- ja matusekulude eest õigus saada hüvitist füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 8 lg 1 p 1 järgi on vägivallakuriteoks muuhulgas isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. Seega oli isikul, kes kandis kannatanu matusekulud, õigus taotleda hüvitist ohvriabiseaduse alusel. Matusekulude eest hüvitise määramisel võetakse OAS § 10 lg 5 kohaselt aluseks ohvri matusekulud. Hüvitise väljamaksmise (18.09.2006) ajal kehtinud redaktsioonis nägi OAS § 13 ette, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse matuse korraldamise kulud kandnud isikule summas 5500 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus. Samas sätestas OAS § 10 lg 2, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahjust maha kõik summad, mida hüvitise taotleja on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga kahju eest vastutavalt isikult. Tallinna Pensioniameti 18.09.206 otsusest (tlk 9-10) nähtub, et hüvitist taotlenud HKmäärati riiklik matusetoetus 2400 krooni ehk 153,39 eurot. Seetõttu lahutati talle makstavast hüvitisest maha 2400 krooni ning väljamakstava hüvitise suuruseks oli 3100 krooni ehk 198,13 eurot. Hüvitis on HK välja makstud. Kriminaalmenetluses lahutati nimetatud hüvitis HK tsiviilhagist ja HK hüvitati matusekuludeks 3825 krooni (6925 - 3100) ehk 244,46 eurot. Seega on matusekulud põhjendatud.
14.Hüvitise väljamaksmisel ajal kehtinud OAS § 14 p 1 alusel vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt ühele ülalpeetavale 75 protsenti. Tallinna pensioniameti 18.09.2006 otsusest nähtub, et Anti Kaasiku sotsiaalmaksuga maksustatav tulu perioodil 01.12.200531.05.2006 oli 21 551 krooni ehk 1377,36 eurot. Nimetatud perioodi kalendripäevade arv oli 182. Ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu on seega 21 511/182=118,41 krooni ehk 7,57 eurot ning ühe kuu keskmine tulu 118,41x30=3552,30 krooni ehk 227,03 eurot. Seega on hüvitise suuruseks kuus 1864,96 krooni ((0,75x3552,30)x0,70) ehk 119,19 eurot. HK on perioodil 26.06.2006 – 31.07.2011 makstud hüvitis 9397,87 eurot, milline on üle kantud igakuuliste maksetena (tlk 11). OAS § 8 lg 1 p 1 alusel mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud isiku vastu kriminaalkorras karistatavat tegu vägivallakuriteona, mis annab õiguse hüvitise taotlemiseks. OAS § 9 lg 3 alusel on ohvri surma korral õigus saada hüvitist tema ülalpeetavatel. Ülalpeetav OAS tähenduses on

2-12-45356 Helju Kaasik, kes oli kuriteoohvri abikaasa. Seega on põhjendatud riiklikult makstud hüvitis summas 9397,87 eurot, millest tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

15.OAS § 31 lg 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Regressinõudeasjades esindab riiki sotsiaalminister. Sotsiaalministril on edasivolitamisõigus (OAS § 31 lg 2). Kuivõrd kannatanu matusekulud ja riiklik hüvitis on ohvriabiseaduse alusel välja makstud, on riigile üle läinud regressinõude esitamise õigus kuriteo toime pannud kostjate vastu. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostjate suhtes rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 9590 eurot.
16.Täiendavalt selgitab kohus kostjale I, et olukorras, kus kostja I ei nõustu tema vastu esitatud nõuetega, ei saa kohus pelgalt kostja I vastavasisulise taotluse alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja menetlust lõpetada. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning käesolevas tsiviilasjas puudusid alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Samuti selgitab kohus, et asjaolu, et kostjatel puuduvad rahalised vahendid summa tasumiseks, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Seadusest ei tule kohustust teavitada kostjaid, et kannatanu taotleb riiklikku hüvitist, kostjad pannes toime kuriteo, peavad vastutama sellest tulenevate tagajärgede eest. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 145 alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 450 eurot kuulub TsMS § 190 lg 3 alusel kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse. Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 9590 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja