Kohtuasja number
3-2-1-46-13
Määruse kuupäev
Tartu, 17. aprill 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Larissa Gluškova avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-45703
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Larissa Gluškova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Võlgnik Larissa Gluškova (isikukood 48102090248), esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav Puudutatud isik pankrotihaldur Rein Vaiksaar
Asja läbivaatamise kuupäev
1. aprill 2013. a, kirjalik menetlus
võlgniku abikaasa pankrotihalduri ettekande alusel tuvastada, et koos vallasasjadest sisustusega eemaldati ehitiste olulised osad võlgniku korraldusel ja teadmisel. Asjakohatu on võlgniku väide, et eelnimetatud esemed ei pruukinud kuuluda talle, sest küttesüsteem, trepp, uksed, saunakeris, sanitaartehnika, pistikupesad ja kaminasüdamik on ehitise olulised osad. Korteri omandiõiguse üle ei vaielda.
Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt ka Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
45-09, p 14). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, millal eemaldati korterist selle olulised osad ja sisustus, kas võlgnikul oli võimalus sündmuste käiku kontrollida, kas võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise tunnused (vt määruse p 11) ja milles need seisnevad. Samuti peab maakohus asja uuel läbivaatamisel analüüsima võlgniku väiteid pere raske majandusliku olukorra kohta kui vara rikkumise võimalikku põhjust ja hindama, kas see võib välistada PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamise vaatamata vara süülisele rikkumisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.