3-2-1-28-13 - Riigikohus - lahend.ee

2.Pank ei nõustu nõude ümberkujundamisega. Võlgade ümberkujundamise menetlust saab kohaldada üksnes ajutistes makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes. Avaldaja makseraskused ei ole ajutised, tegemist võib olla püsiva maksejõuetusega. Lisaks ei vasta võlgade ümberkujundamise avaldus, ümberkujundamiskava ja võlgade nimekiri võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) §-des 10, 11 ja § 12 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuslikele nõuetele. Avaldaja esitatud andmed ei ole täielikud. Kohus peaks jätma avalduse VÕVS § 28 alusel läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et avaldus tuleb siiski läbi vaadata, siis alternatiivselt tuleks esitatud avaldus jätta rahuldamata, võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetada (VÕVS § 36). Võlgnik ei ole avaldanud, millistest vahenditest saaks toimuda kohustuste täitmine, kui ümberkujundamiskava kinnitatakse. Panga nõue on pandiga tagatud. Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1062788 on avaldajalt panga kasuks välja mõistetud võlg 191 734 eurot 95 senti ja jäetud menetluskulud 8308 eurot 50 senti avaldaja kanda. Seega on pangal 200 043 euro 45 sendi suurune nõue avaldaja vastu. 13. jaanuaril 2011 on nõude tagamiseks seatud avaldaja korteriomandile 191 735 euro suurune kohtulik hüpoteek panga kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on panga nõue tagatud pandiga ja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2011. a otsus. VÕVS § 24 lg 6 esimese lause järgi võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Pank ei nõustu nõude ümberkujundamisega ei võlgniku pakutud ega ka muul viisil. VÕVS § 11 lg 2 järgi tulnuks avalduses põhjendada, miks on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid erinevalt koheldud. Praegusel juhul ei ole seda põhjendatud. Võrreldes teiste võimalike võlausaldajatega, on panga huve olulisel määral kahjustatud. Kava kohaselt vähendatakse ainult panga nõuet 90% võrra. Nõude vähendamine peaks üldjuhul tähendama kõrvalnõuete vähendamist. VÕVS ei sätesta võlgade ümberkujundamise ühe meetmena võimalust, mille kohaselt saaks kohustada ühte võlausaldajat (praegusel juhul panka) sõlmima avaldajaga uusi laenu- või krediidilepinguid, mille arvel saaks avaldaja asuda täitma ümberkujundamiskavast tulenevaid

7.Määruskaebuses palub avaldaja nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕVS § 24 lg-t 6. Viidatud sätte kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada vaid võlausaldaja nõusolekul, kuid see ei välista ega piira pandi realiseerimisel allesjääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Sätte mõte on selles, et pandiga tagatud nõude võlausaldaja saab oma nõude rahuldatud pandieseme võõrandamisel. Pant tagab nõuet täiel määral aga vaid juhul, kui pandieseme väärtus on vähemalt sama suur kui nõue. Kui pandieseme väärtus nõuet ei kata, jääb pandipidaja nõue osaliselt või täielikult rahuldamata. Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. Nimetatud asjaolusid saab tsiviilasjas tõendada ekspert, kes tulnuks kohtul VÕVS § 24 lg 9 alusel määrata. Kui kohus otsustab sellise ümberkujundamiskava kinnitamist, millega võlausaldajad ei nõustunud, ja võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma on üle 200 000 euro, siis tuleb kohtul sõltumata võlgniku nõusolekust ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks nimetada üks või mitu eksperti. Eksperdi hinnang võimaldab kontrollida nii kava täitmise edukust kui ka tõenäosust. Kohtud on põhjendamatult ja seadust rikkudes jätnud eksperdi määramata. Selline rikkumine on asjas määrava tähendusega, sest sätte mõtteks on asjaolude õige väljaselgitamine. Kohtud on ekslikult leidnud, et kuna võlgnik soovib vähendada võlausaldaja nõuet ca 86%, võrreldes olemasoleva kohustuse suurusega, siis on avaldus põhjendamatu. VÕVS ei sätesta, millises määras protsentuaalselt või summaliselt on võlgade ümberkujundamine põhjendatud või mitte. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Majanduslik olukord ja perspektiiv ei võimalda avaldajal tagastada võlausaldajale suuremat summat kui võlgade ümberkujundamise avalduses ja võlausaldajale tehtud ettepanekus märgitud. Kohtud on VÕVS § 18 ja 19 rikkudes jätnud avaldajale nõustaja määramata. See on vastuolus tsiviilkohtumenetluse võrdsuse põhimõttega. Samuti rikkusid kohtud lahendi tegemisel VÕVS § 25 lg-t 2. Kui kohtud leidsid, et esitatud kujul ei ole võlgade ümberkujundamise kava võimalik kinnitada, siis tulnuks anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitada, mida tuleb avalduses ja kavas muuta, et võlgade ümberkujundamine oleks võimalik.