Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-29463
Tsiviilasi
OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp avaldus juurdepääsutee võimaldamiseks ja selle kasutamise eest tasu määramiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp (rk: 10161862), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Puudutatud isik I: AS Tiigi Keskus (rk: 10666591), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Puudutatud isik II: OÜ Albiost (rk: 10778485), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Puudutatud isik III: AS HAT-Auto (rk: 10161490) Puudutatud isik IV: A.K. Renditeenuste OÜ (rk: 10446412) Puudutatud isik V: Varsta Tarvikute OÜ (rk: 10610455) Puudutatud isik VI: OÜ I.S.P.K.Auto (rk: 10133541)
esindajad
Puudutatud isik VII: Rakvere linn
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
seetõttu ei ole võimalik määrata tsiviilasja hinda, millest sõltub lepingulise esindaja kulude piirmäär. TsMS § 175 lg 4 kohaselt peaks Vabariigi Valitsus kehtestama ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad, kuid Vabariigi Valitsus ei ole seda teinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 asunud seisukohale, et hagita menetluses kohaldub kohtuväliste kulude üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 152 lg 2 alusel arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel. TsMS § 152 lg 3 järgi määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestanud tunnitasu alam- ja ülemmäära. Nimetatud määruse § 7 lg 3 alusel on alam- ja ülemmäära piirideks 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Õigusabitoimingu tegemise ajal reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90, mille kohaselt oli töötasu alammääraks 1,73 eurot tunnis. Eeltoodu põhjal võib avaldajale õigusabikulude hüvitisena välja mõista 1,73 kuni 17,3 eurot õigusabi osutamise kohta tunnis. Kohtunikuabi arvestas tunnitasuks 17,3 eurot, kuna vastus määruskaebusele oli 11 lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (millele eelnes ilmselgelt maakohtu 25-leheküljelise kohtumääruse ning 22-leheküljelise määruskaebuse põhjalik õiguslik analüüs). Samuti arvestas kohtunikuabi, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Vastuse koostamiseks määruskaebusele luges kohtunikuabi märgitud ajakulu 4,5 tundi põhjendatuks. Seega kohustas kohus A.K. Renditeenuste OÜ-t ja Varsta Tarvikute OÜ-t hüvitama avaldaja menetluskulud summas 77,85 eurot (põhjendatud ajakulu 4,5 tundi x 17,3 eurot). Nimetatud summa kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna nii õigusabi osutaja kui õigusteenuse saaja on käibemaksukohustuslased.
§ 172 lg 8 puhul tegemist äärmiselt ebaproportsionaalse sättega. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosalisele menetluskulud oluliselt väiksemas mahus kui hagimenetluses, mida ei saa pidada põhjendatuks ja mis rikub ulatuslikult avaldaja õigusi; 2) on tunnistajale makstava tasu maksimaalmäär 17,3 eurot tunnis, millest tulenevalt ei oleks avaldajal olnud mitte mingisugust võimalust kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Äriühingute puhul ei ole sellise hinnaga õigusteenuse sisseostmine võimalik. See rikub ka PS §-st 31 tulenevat advokaadibüroode ettevõtlusvabadust, kuivõrd seab põhjendamatult intensiivse piirangu hagita menetluses osutatava õigusabi piirhinnale. Tunnistajale tasu maksmisel lähtutakse miinimumpalgast. Advokaadibüroo teenuse tasu sisse ei kuulu üksnes advokaadi töötasu, vaid ka tasu maksude, töövahendite, transpordiks vajalike mootorsõidukite ekspluatatsioonikulude, bürookulude jm eest. Tunnistajale tasutakse üksnes transpordikulu ja tegemata jäänud töö korral kompensatsioon saamatajäänud palga eest. Seega kvalifitseeritud õigusabi on paratamatult kallim kui kümnekordne miinimumpalgamäär; 3) mõistis Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-11 avaldajalt notari kasuks välja õigusabikulud summas 150 eurot, sest kuigi õigusabi kasutamine ei olnud küll ebamõistlik, ei olnud see hädavajalik. Käesoleval juhul oli avaldaja poolt kvalifitseeritud õigusabi kasutamine enda õiguste kaitseks hädavajalik. Seega on nimetatud Riigikohtu määrusega kooskõlas, kui puudutatud isikutelt mõistetaks välja kogu avaldaja õigusabikulu; 4) peab kohtul olema õigus lähtuda konkreetsest kohtumenetlusest ja teha õiglane otsus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kohta. TsMS § 172 lg 8 seda ei võimalda. Kohtunikuabi on märkinud, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Kohus nõustus ka ajakuluga, mistõttu on õiglane hüvitada avaldajale tema poolt reaalselt õigusabile kulutatud summa – 729 eurot; 5) taotleb määruskaebuse esitaja PS § 15 teise lause alusel, et kohus kontrolliks TsMS § 172 lg 8 vastavust põhiseadusele. TsMS § 172 lg 8 on vastuolus PS §-ga 12, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed. See rikub avaldaja põhiseaduslikku õigust hagita asja kohtumenetluses menetluskulude hüvitamisele võrreldes hagimenetlusega. Samuti on TsMS § 172 lg 8 vastuolus PS §-ga 31, kuivõrd rikub advokaadibüroode võimalust kehtestada endale hagita menetluses esitatud põhjendamatute avalduste menetlemiseks ette nähtud tunnitasumäärasid. Maakohtu määrust ei ole võimalik pidada õiglaseks ja põhiseadusega kooskõlas olevaks.
kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. /.../ Seega on seadusandja põhjendatult hagita menetluses kohtu aktiivsuskohustuse tõttu piiranud teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavate õigusabikulude määra.“ Määruskaebuse esitaja seisukoht ei ole kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendites märgituga ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus ei näe ka TsMS § 172 lg 8 sätte vastuolu PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega, kuna TsMS § 172 lg 8 säte ei piira advokaadibürool oma teenustasude määrade kehtestamist. Menetluskulude kindlaksmääramist hagita menetluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium põhjalikult käsitlenud eelviidatud kolmes lahendis ning on leidnud, et hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8. Ringkonnakohtu arvates vajadus nimetatud sätte põhiseaduspärasuse täiendavaks hindamiseks puudub. Seega puudub vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna säte on põhiseadusega kooskõlas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.