lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-3-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-3-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedKKütS § 11 lg 1Võrguga liitumise lepingu sõlmimineKKütS § 15 lg 1Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamineKKütS § 5KaugküttepiirkondKKütS § 8Soojuse müük ja hinnakujundusTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-5914/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.10.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
HOLTTEM AS10044317(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-3-13

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Textuur hagi Laine Sarve vastu 9900 krooni (632 euro 73 sendi) ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-30402

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Textuur määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts Textuur (registrikood 10044317), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu Kostja Laine Sarv, esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-30402 ja saata asi samale ringkonnakohtule aktsiaseltsi Textuur apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.
TsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Advokaadibüroo VARUL AS-le (konto nr 221025347530, Swedbank AS)
19.septembril 2012 aktsiaseltsi Textuur eest tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts Textuur (hageja) esitas 25. juunil 2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista Laine Sarvelt (kostja) välja 10 898 krooni 8 senti. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, kuid kostja esitas sellele 23. juulil 2010 vastuväite. 14. septembril 2010 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses.
30.septembril 2010 esitas hageja Tartu Maakohtule täpsustatud hagiavalduse. Selles palus ta mõista kostjalt välja põhivõla 9900 krooni ning viivise 30. septembri 2010. a seisuga 440 krooni 14 senti ja alates 1. oktoobrist 2010 seaduses ettenähtud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel sõlmisid pooled 1. detsembril 2002 soojusenergia ostu-müügilepingu nr 141 (soojaleping), mille järgi müüs hageja kostjale soojusenergiat Karksi-Nuias Xxxxx x elamus (elamu) asuva kostjale kuuluva korteri nr X (korter) kütteks ja soojaveevarustuseks. Hageja täitis lepingut ja müüs kostjale soojusenergiat ja esitas talle selle eest iga kuu arveid. Alates 30. septembrist 2009 on kostja jätnud tasumata hageja esitatud üheksa arvet kogusummas 9900 krooni. 21. mail 2010 saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse, kuid kostja jättis endiselt võla tasumata. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 9900 krooni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel kuni võlgnevuse tasumiseni. 30. septembri 2010. a seisuga on viivisenõue 440 krooni 14 senti. Tegemist on soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas, mistõttu tuleb juhinduda kaugkütteseadusest (KKütS) ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides märgitust. Kostja on liitunud piirkonna kaugküttevõrguga. Karksi Vallavolikogu 18. veebruari 2009. a määruse nr 112 "Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks" (määrus nr 112) § 5 lg 4 kohaselt ei ole korterelamu puhul üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud. Lepingu ülesütlemine ei ole lubatud, leping kehtib edasi ja hagejal on õigus nõuda soojusenergia eest tasumist valla kehtestatud korra kohaselt. Karksi Vallavalitsus ei ole väljastanud elamu tehnosüsteemi muutmiseks kirjalikku nõusolekut, mis oli kostjale vajalik ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 järgi. Hageja kütab elamut. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut ja selle haldajaks on Aktsiaselts Iivakivi. Hageja esitab soojusenergia arved korteriomanikele elamu soojusmõõdiku näidu alusel, jaotades mõõdikus fikseeritud soojusenergia koguse korteriomanike vahel haldaja esitatud köetava pinna jaotise alusel.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates ei ole hagejal tema vastu nõuet. Kostja ei ole hageja toodetud ja kaugküttevõrgus edastatud soojusenergiat septembrist 2009 kuni maini 2010 tarbinud. 2008/2009 kütteperioodi algusajaks septembris oli kostja lasknud korteris radiaatorid elamu tsentraalküttesüsteemist lahti ühendada ja seintelt eemaldada. Korterit läbivatel läbivoolutorudel suleti toruotsad ja läbivoolutorustik tervikuna isoleeriti. Hageja esitas kütteperioodil 2008/2009 soojusenergia tarbimise eest arved kostja pojale Jaanus Sarvele, kes tasus arved, teadmata, et kostja soojusenergiat enam ei tarbi. Soojaleping ei kehti alates 16. oktoobrist 2009, kui kostja esitas lepingu p 5.2 järgi avalduse sooviga leping lõpetada põhjusel, et juba üle aasta ei ole olnud tema korteris radiaatoreid ning see ei ole takistanud hoones asetsevate teiste korterite soojatarbimist. Hageja ei ole soojalepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kostja korteri kütmiseks kasutatakse elektrikütet ning kahes kõrvutiasetsevas kaheksakorterilises elamus köetakse kuut korterit ahiküttega, kaht elektriküttega ja kaheksat keskküttega. Korteriomanikud aktsepteerivad seda olukorda, teineteist sooja tarbimisel ei segata ja vaidlusi ei ole tekkinud. Tegemist ei ole soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas, kuna hageja ei ole kostjale vaidlusalusel ajal soojusenergiat müünud. Määrus nr 112 ei ole asjakohane. Hagi nõude puhul ei ole vaidlusesemeks kaugküttevõrguga liitumine või sellest eraldumine. Ükskõik milline oleks õiguslik

hinnang võrgust eraldumise kohta, ei muuda see olematuks, et kostja ei ole hageja toodetud soojusenergiat tarbinud. Seega ei saa olla ka võlga.

3.Tartu Maakohus jättis 28. mai 2012. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi ei ole vaidlusesemeks kaugküttevõrguga liitumine või sellest eraldumine, vaid soojusenergia müügist tekkinud võlgnevus. KKütS § 8 lg-d 1 ja 2 ei kohaldu, kuna pooled ei ole esitanud elamu kohta soojatarnimise lepingut. Samuti ei kohaldu korteriomaniku ja võrguettevõtja vahelistele õigussuhetele soojuse lepinguta tarnimisel korteriomandiseaduse § 13. Asjakohane ei ole ka määrus nr 112 (otsuses ekslikult märgitud nr 109). Radiaatoreid kostja korteris ei ole ja püstak on isoleeritud. Tõendamata on, et kostja tarbib teiste arvel sooja. Kaugkütet kasutavad elamus üksnes neli korterit, ülejäänud neli korterit saavad kaugküttesoojust ilmselt tunduvalt vähem kui kaugküttega köetavad korterid. Kostja on järginud lepingu tingimusi ja kasutanud oma lepingulist õigust see üles öelda, ülesütlemist ei ole vaidlustatud, seega ei ole kostja ka soojalepingut rikkunud. Muud lepingut poolte või hageja ja elamu korteriomanike vahel ei ole esitatud. Tähendust ei ole, kas radiaatorite eemaldamiseks korterist oli nõusolek, sest seadusest ei tulene tarbija kohustust tasuda teenuse või selle osa eest, mida ta tegelikult ei tarbinud. Radiaatorite eemaldamise õigusvastasusel võib olla tähtsus kahju hüvitamise või kaasomandi rikkumise kõrvaldamise nõuete puhul. Kuna korteris ei olnud vaidlusalusel ajal radiaatoreid, on ilmselge, et kostja ei ole tegelikult tarbinud soojusenergiat nii suures koguses, kui on tuletatav talle hageja esitatud arvetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja korteri kütmiseks kulunud tegelik sooja hulk ja maksumus. Ei ole välja selgitatud, kui palju kostja faktiliselt on tarbinud soojusenergiat korteri püstakutorudest eralduva soojuse ja kõrval asuvate korterite kütmise tõttu. Kostjale arvestatud soojusenergia osa on tegelikult tarbitust suurem ja peab olema tõendatud. Kuna sellist arvestust ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik hinnata, millises osas on kostja tegelikult või ka arvestuslikult tarbinud soojusenergiat. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus keeldus 12. septembri 2012. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle hagejale. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlemast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel. Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 mõttes. Maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning ei esine aluseid, mille põhjal tuleks asuda seisukohale, nagu oleks maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti tõendeid hinnanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning kohustada ringkonnakohut apellatsioonkaebust (alguses ekslikult märgitud „määruskaebust") menetlusse võtma. Hageja arvates ei olnud ringkonnakohtul alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis tähelepanuta kaugkütteseaduse, korteriomandiseaduse ning asjaõigusseaduse asjakohase regulatsiooni. Kostja peab hageja esitatud soojaarved tasuma. Maakohtu seisukoht, nagu saaks kostja lepingu ühepoolselt lõpetada, ei ole kooskõlas seadusega. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel pidi kostja tasuma hageja tarnitud soojusenergia eest võrdeliselt tema kaasomandiosa suurusega. Õigus nõuda enda vabastamist ühiste majandamiskulude kandmisest on kostjal üksnes korteriomanike kokkuleppe alusel. Kostja on oma korterist radiaatori eemaldanud (kui seda üldse on tehtud) õigusvastaselt. Hageja on sisuliselt olukorras, kus tal ei ole võimalik kasutada seadusega ette nähtud võimalust katkestada soojuse andmist. Tulenevalt asjaolust, et praegusel juhul on korteriomanikud osavõlgnikud (korteriomanikud tasuvad arvestuslikult neile langeva soojuse osa eest), ei ole hagejal võimalik ka nõuda sooja eest tasumist teistelt korteriomanikelt. Maakohtu otsus on üllatuslik ja vastuoluline, kuna maakohus leidis, et hagi ei tule rahuldada, kuid samas viitas, et hagejal on kostja vastu nõue. Maakohus ei teinud pooltele ettepanekut esitada maakohtu käsitluse kohta oma seisukohti ja võimalikke tõendeid. KKütS § 15 lg 1 kohaselt piirdub võrguettevõtja kohustus vaid tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramisega, seega ei saa hagejalt nõuda, et ta tõendaks lisaks soojakoguste tarbimise ka tema võrgu väliselt. Maakohus on asunud väärale seisukohale, nagu oleks kostja lepingu kehtivalt üles öelnud. Maakohtu järeldus, et lepingu ülesütlemise kehtivuse üle ei vaielda, on meelevaldne.
7.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegium välistab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise TsMS § 637 lg 21 (ja lg 1 p 6) alusel, kuid ei otsusta ringkonnakohtu eest muude apellatsioonkaebuse menetlemise eelduste olemasolu. Seega ei saa kolleegium kohustada ringkonnakohut apellatsioonkaebust menetlema.
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 632 euro 73 sendi (9900 krooni) ja viivise väljamõistmist, mis on TsMS § 123, § 124 lg 1 esimese lause ja hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 redaktsiooni järgi ka asja hind. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Maakohus ei ole andnud TsMS § 442 lg 10 mõttes luba oma otsuse edasikaebamiseks, st ei ole välistanud ringkonnakohtu õigust keelduda apellatsioonkaebust menetlemast TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes (vt ka nt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 38; 9. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12, p 9). Vaatamata sellele on ringkonnakohus olemuselt keerukas õigusvaidluses ainuüksi asja hinnale tuginedes jätnud hageja apellatsioonkaebuse alusetult

menetlemata.

10.Hageja on püstitanud apellatsioonkaebuses põhimõttelised õiguslikud küsimused, millele ringkonnakohus pidanuks vastama. Maakohtu seisukohad neis küsimustes on pealiskaudsed või põhjendamata. Samuti nähtub apellatsioonkaebusest, et maakohus võis olla rikkunud menetlusnorme, jättes välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tagamata pooltele võimalust esitada asjassepuutuvates küsimustes seisukohti.
11.Nimelt tuli asjas esmalt lahendada põhimõtteline küsimus, kas kostjal oli võimalik soojaleping ühepoolselt lõpetada, kui KKütS § 5 lg-st 4 ja määruse nr 112 § 5 lg-st 4 tulenevalt ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud. Isegi kui kostja oli radiaatorid oma korterist (esitatud asjaoludel pealegi õigusakte järgimata) eemaldanud, ei pruukinud see anda õigust lõpetada soojaleping, kui maja kütmine kaugküttega jätkus. Samuti ei sõltu soojalepingu lõpetamise kehtivus sellest, kas teine pool selle eraldi vaidlustab. Pealegi on hageja menetluses tuginenud sellele, et soojalepingu ülesütlemine ei ole lubatud ning see kehtib endiselt (tl 40). Sisuliselt ei ole maakohus TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes lepingu lõppemise küsimust hinnanud ega tuvastanud, kas soojaleping on kehtivalt üles öeldud. Juba ainuüksi sel põhjusel pidanuks ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema.
12.Soojalepingu p 3.1 kohaselt määratakse igakuuline tarbitud soojusenergia kogus hoones olemasoleva soojusarvesti näitude järgi ning jaotatakse korterite vahel vastavalt korteri pindalale. Seega ei sõltu lepingu järgi hageja osutatud soojusenergia eest tasumine asjaolust, kas kostja soojusenergiat tarbib või mitte. Sellega seostub küsimus, kas ja kuidas jaotub elamu kütmisel korteriomanike vahel vastutus elamu kütmise eest, st kas ja millises osas vastutavad keskkütteradiaatoritega köetavate korterite omanikud kogu maja kütmise eest. Maakohtu tuvastatust ei selgu, milline on elamu elanike õigussuhe hagejaga alates ajast. kui korterelamu määrati kaugküttepiirkonda. Ebaselge on, kas pooled olid sõlminud individuaalteenuse lepingu või oli hagejal sõlmitud leping kõigi korteriomanikega ja kostjaga sõlmitud leping reguleeris üksnes seda, mis ulatuses peab kostja täitma solidaarkohustust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 24). KKütS § 11 lg 1 sätestab, et võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse ehk tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt ka Riigkohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). Riigikohtu varasema praktika järgi võib iseenesest sõlmida soojuse müügilepinguid küll ka korteriomanikega eraldi, kuid võrguettevõtjat ei saa selleks kohustada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 21-22). Õiguslikult vähemalt küsitav oleks, kui hageja peab kütma tervet elamut (kui tehniliselt ei olegi võimalik osa maja kütta), kuid tasu saab ta nõuda ainult nende korteripindade ulatuses, kust radiaatorid ei ole eemaldatud.
13.Kui soojalepingu lõpetamine tuleb kõne alla, tulnuks hinnata, kas lepingu lõpetamine vabastaks kostja hageja edastatud soojusenergia eest tasumisest. Kuigi maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et ka lepingu puudumisel võis kostja faktiliselt tarbida kaugküttest tulenevat soojust ja võib olla

kohustatud tasuma selle eest lepinguvälisel alusel, ei ole ta võtnud seisukohta, kas hagis esitatud asjaoludest tulenevalt saaks hagi rahuldada lepinguvälisel alusel. Vajadusel pidanuks maakohus hagejale selgitama, et viimane võib esitada võimalikke täiendavaid andmeid ka elamus tarbitud soojusenergia koguse kohta.

14.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
15.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.