Kohtulahend

lepiti kokku tulemustasus. Tulemustasu iseenesest tähendab, et kokkuleppel kliendiga võib õigusteenuse eest makstav tasu olla sõltuv töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Vastav tasu vorm tuleneb ka advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg-st 3. Lisaks nähtuvad menetluskulude nimekirjast konkreetsed kuupäevad, millal on kostjale õigusabi osutatud, mis iseenesest tõendab, et õigusabi on osutatud viidatud kuupäevadel. Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2007 lahendis tsiviilasjas nr 2-06-2734 asunud seisukohale, et advokaadibüroo ja menetlusosalise vahel sõlmitud lepingu kohaselt on büroo väljastatud arved piisavad tsiviilasjas tehtud kulude kandmise tõendamiseks ning arvete ehtsuses ei ole põhjust kahelda. Seetõttu ei ole asjakohane nõuda menetlusosaliselt algdokumentide või menetlusosalise pangakonto väljavõtete esitamist. Väär on väide, et kostja ei ole menetluskulude taotluses kinnitanud menetluskuludega seonduva käibemaksu hüvitamist. Kostja on kinnitanud menetluskulude taotluse p-s 4, et soovib menetluskuludega seonduva käibemaksu hüvitamist. Kostja märkis täiendavalt, et soovib käibemaksu hüvitamist TsMS § 174 lg 6 alusel, kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane. 30.03.2012 seisukoha järgi on ebaõige ning eksitav hageja seisukoht, et tsiviilasjad nr 2-1042381 ja nr 2-10-42161 on identsed. Asjakohane ei ole hageja väide, et mõlemas tsiviilasjas esitati sama arv lisasid lisaks hagiavaldusele. Oluline on pöörata tähelepanu lisade mahukusele. Viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-112-09 ja nr 3-2-1-43-10 on asjakohatud, sest hagejale pidi mittevaralise nõude esitamisel olema ettenähtav tema jaoks negatiivse lahendi jõustumisega kaasnev risk ja õiguslik regulatsioon. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-88-11 p 12 järgi ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Seega hageja paljasõnaline arvamus ei muuda kostja kulutusi õigusabile põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Väär on seisukoht, mille kohaselt peab kostja esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta. TsMS-ist ei tulene ühtegi õiguslikku alust, mis kohustaks kostjat esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta. Hageja vastuväide

siis tekib põhjendatud kahtlus selles, et menetluskulude nimekiri ei ole koostatud mitte vastavalt tegelikult tehtud töömahule, vaid on koostatud pärast menetluse lõppu sooviga esitada hageja vastu maksimaalselt suur rahaline nõue. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust arve tasumise kohta. Kostja ei ole esitanud ka TsMS § 174 lg 6 kohast kinnitust, mistõttu puudub alus nõuda käibemaksu hüvitamist. 08.03.2012 vastuväidetes leidis hageja, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09). Seega ei ole oluline kostja vastuväide tasu vormi osas, küsitavaks jääb ikkagi selle ulatus. Hageja rõhutas veelkord, et tsiviilasjad nr 2-10-42381 ja 2-10-42161, milles mõlemas oli lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi abi H. X, on analoogsed nii faktiliste asjaolude kui õigusliku positsiooni mõttes. Õige ei ole kostja esindaja väide, mille kohaselt tsiviilasjas nr 2-10-42381 esitati märkimisväärselt vähem seisukohti, lisasid ning taotlusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4310 leidnud, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kuna tegemist on sarnaste kaasustega, kus kostja esindajal on olnud samaväärne töömaht, saab kohus hinnata esindaja tegelikku töömahtu selle kaudu, millisel määral sarnanevad esindaja menetlusdokumendid. Võrreldavad on ka erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid, mis oma sisu poolest on praktiliselt identsed. Hageja kostja seisukohaga, et menetluskulusid tasumist tõendava maksekorralduse esitamist ei ole asjakohane nõuda, ei nõustunud. Kostja viidatud ringkonnakohtu otsusel ei ole pretsedendi tähendust. Kuivõrd arve esitati kliendile 13.12.2011 ehk rohkem kui 2 kuud tagasi, on tavapärane ja ka raamatupidamislikult korrektne, et kõnealune arve on käesolevaks hetkeks tasutud. Asjaolu, et kostja ei soovi esitada tasumist tõendavaid dokumente, on selge märk sellest, et nimetatud arvet kostja tasunud ei ole ning suure tõenäosusega on tasumisega viivitamine eesmärgipärane. Esimese astme kohtu määrus

käeolevas menetluses täiendavalt vajalikuks, mistõttu käsitles kohus esitatud arvet dokumendina, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus ning arve lisa menetluskulude nimekirjana. Kohus lähtus käesoleva asja menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud avaldusest koos lisadega ja tsiviilasja toimikust. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel, samuti võib tulenevalt AdvS § 61 lg-st 3 kokkuleppel kliendiga lepingulise esindaja tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Kohtunikuabi ei arvestanud käesolevas tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel mõnes teises tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, samuti ei andnud hinnangut teiste tsiviilasjade menetluskuludele. Kohtunikuabi leidis, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Kostja on 13.02.2012 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. 13.12.2011 arve nr 1138505 ja arve lisa kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 39 tundi kokkulepitud summas 5752 eurot 04 senti koos käibemaksuga, mille kohaselt kujuneb keskmiseks tunnihinnaks 147 eurot 49 senti (2307 krooni 69 senti). Toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine mitmes kohtuastmes) arvestades pidas kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale õigusabi osutamist 39 tundi 5752 euro 04 sendi (koos käibemaksuga) eest. Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduses lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 5752 eurot 05 senti, esitatud arve nr 1138505 järgi on lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse eest tasumisele kuuluv summa aga 5752 eurot 04 senti. Kohus määras seega kostja menetluskulud kindlaks vastavalt õigusabikulude arvele summas 5752 eurot 04 senti. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud ka viivise väljamõistmist, seega määras kohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

võimalust, et kostja soovib hageja arvelt rikastuda. Hageja sellekohast põhjendatud kahtlust ei ole maakohus pidanud vajalikuks kontrollida. Seega ei ole hageja hinnangul kostja reaalselt kandnud kahju õigusabikulude osas ja puudub alus sellise kulu hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.