lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-15787/50

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-15787/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hinnapakkumine
Ravimiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 376 lg 1, 3, 4Hagi muutminePankrS § 118 lg 2TsMS § 335 lg 1Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormisTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 336Dokumendi esitamine elektrooniliselt

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-15787/100Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.11.20142-10-15787/111Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.01.20162-10-15787/123Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.09.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-19-12725/175Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.20252-19-6185/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.01.20232-18-730/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.20192-18-730/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.20182-07-39599/166Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Pristis10004826(Kostja)Aktsiaselts TKE GRUPP10540683(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-15787

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

AS TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi AS Pristis ja Borgino Consulting Ltd vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2012 vaheotsus ja 02.10.2012 täiendav otsus 0 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS TKE GRUPP (pankrotis) Müürsoo apellatsioonkaebus

pankrotihalduri

Ly

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja vandeadvokaat Martin Tälli; Kostja AS Pristis (AS Lilto üldõigusjärglane, registrikood 10004826), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava; Kostja Borgino Consulting Ltd (registrikood 421715), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman.

Kohtuistungi aeg

10.01.2013

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 30.08.2012 otsus ja 02.10.2012 täiendav otsus tühistada ja asi saata maakohtule menetlemiseks.
2.AS TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo apellatsioonkaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 362 lg 1Hagi esitamine
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 449Vaheotsus
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 136Tähtpäeva saabumine
Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja kostjate vastuväited

1.04.04.2007 otsusega kuulas Harju Maakohus välja AS TKE GRUPP pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2.05.04.2010 edastas AS TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse tehingute kehtetuks tunnistamiseks AS Pristis (AS Lilto üldõigusjärglane, kostja I) ja Borgino Consulting Ltd (kostja II) vastu tagasivõitmise korras. Hagiavaldus oli esitatud e-kirjaga. 15.04.2010 määrusega jättis kohus hagi käiguta hagis sisalduvate puuduste tõttu. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva. 03.05.2010 esitas hageja korrektse hagiavalduse, milles palub tunnistada võlatunnistus kehtetuks tagasivõitmise korras või kohustada kostjaid andma tagasi võlatunnistuse väljastamisega alusetult saadud õigused. 17.05.2010 keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt 30.04.2010, vaid 03.05.2010. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.08.2010 maakohtu määruse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja saatis hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule tagasi. 10.11.2010 võttis maakohus hagi menetlusse.
3.Kostja II taotles 10.12.2010 menetlusdokumendis aegumise kohaldamist (I kd, lk 124). Taotluse kohaselt jõudis hagi kohtusse elektrooniliselt ilma digitaalse allkirjata 05.04.2010. Allkirjastatud hagi esitati 03.05.2010. Hageja ei ole esitanud menetlust algatavat menetlusdokumenti kohtule viivitamatult, nagu nõuab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 335. Samuti ei ole hageja viidanud, mis takistas tal viivitamatult dokumenti kohtule esitamast. Kostja leidis, et kuna 05.04.2010 esitati hagiavaldus e-kirja tekstis, mitte manuses, siis on selge, et selle esitamine digiallkirjata on taotluslik. Kuigi objektiivseid takistusi ei esinenud, ei esitanud hageja allkirjastatud dokumenti kohtule järgmisel tööpäeval. Hageja pankrot kuulutati välja 04.04.2007. Pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Hageja nõue on aegunud ja kostja II palus kohaldada aegumist.
4.22.08.2012 toimunud kohtuistungil palus kostja II kohtul teha aegumise osas vaheotsus (II kd lk 224-225). Kostja I toetas taotlust. Kostjad leidsid, et juhul, kui 03.05.2012 esitatud hagiavaldust on oluliselt muudetud võrreldes algselt esitatuga, siis tuleb hagiavaldus lugeda esitatuks 03.05.2010.
5.Hageja vaidles kostjate seisukohale vastu ja leidis, et hagi on esitatud tähtaegselt, s.o 05.04.2010 ja hilisemad parandused selles on tehtud tulenevalt maakohtu 15.04.2010 määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu otsus

6.30.08.2012 otsusega kohaldas maakohus aegumist ja lõpetas asja menetluse, tuginedes TsMS § 449 lg-le 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143. Hageja pankrot kuulutati välja 04.04.2007. PankrS § 118 lg-st 2 tulenevalt oli hageja hagi esitamise tähtajaks 04.04.2010. Nimetatud päev oli pühapäev. TsÜS § 136 lg-st 8 tuleneb, et hageja tagasivõitmise hagi esitamise tähtajaks oli kuupäevale 04.04.2010 järgnenud tööpäev ehk 05.04.2010. Hageja on 05.04.2010 edastanud kohtule e-maili, mille sisuks on hagiavaldus ja mis ei olnud digitaalselt allkirjastatud. Hageja ei esitanud pärast 05.04.2010 menetlusdokumendi esitamist viivitamatult allkirjastatud hagiavaldust. Kohus leidis, et hageja ei ole 05.04.2010 esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavat hagiavaldust ja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud järgnenud päevadel allkirjastatud hagiavaldust. Hageja ei toonud esile ühtegi objektiivset taksitust, mis ei võimaldanud tal mõistliku aja jooksul allkirjastatud hagiavaldust esitada. Hageja pidanuks 05.04.2010 allkirjastamata hagiavaldusele järgneval päeval esitama kohtule allkirjastatud hagiavalduse, kuid seda ta ei teinud. Kuna 03.05.2010 hagiavaldus on esitatud ligikaudu üks kuu hiljem PankrS § 118 lg-s 2 sätestatud tähtajast, siis on põhjendatud kostja esitatud hagi aegumise vastuväide. Hageja 03.05.2010 hagiavaldus erineb oluliselt 05.04.2010 esitatud menetlusdokumendist. Tegemist on erinevate dokumentidega. Väär on hageja väide, et erinevused kahes hagiavalduses on tingitud kohtu 15.04.2010 määruses osundatud puuduste kõrvaldamise vajadusest. See väide on väär. Harju Maakohtu 15.04.2010 määruses on kohus juhtinud hageja tähelepanu, et TsMS § 335 lg-st 1 tulenevalt tuleb pärast allkirjastamata menetlusdokumendi esitamist esitada esimesel võimalusel allkirjastatud dokument, samuti on selgitatud TsMS § 336 lg-st 1 tulenevat võimalust dokumendi digitaalselt allkirjastamiseks. Nimetatud juhised ei anna alust hagiavalduse sisu muutmiseks. Samuti on kohus juhtinud tähelepanu, et 05.04.2010 esitatud hagiavalduse lisadeks on märgitud 7 dokumenti, mida hageja 05.04.2010 ei edastanud. Kohtu hinnangul ei tinginud lisade edastamine hageja poolt hagiavalduse muutmist, kuna hagiavalduse lisade olemasolu oli märgitud juba 05.04.2010 menetlusdokumendis. Ka kohtu selgitused menetlusabi saamiseks ei ole aluseks hageja nõude muutmiseks. Kohus on 15.04.2010 määruses juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et 05.04.2010 esitatud menetlusdokument ei vasta TsMS § 363 lg-te 1 - 3 nõuetele. Kohtule jääb selgusetuks, mis on hageja nõue ning millistele asjaoludele esitatud nõue tugineb. Kuigi kohus juhtis 15.04.2010 määruses hageja tähelepanu hagiavalduses olevatele puudustele, ei õigusta see 03.05.2010 esitatud hagiavalduses tehtud olulisi täiendusi. 03.05.2010 esitatud hagiavalduse olulist erinevust võrreldes 05.04.2010 esitatud hagiavaldusega näitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud: 03.05.2010 esitatud hagiavaldus on oluliselt mahukam ja sisukam; 05.04.2010 menetlusdokumendis on esimeses alajaotuses 3 alapunkti, kuid 03.05.2010 hagiavalduses on 7 alapunkti; 03.05.2010 esitatud hagiavalduse teist osa on täiendatud 10 alaliigendusega ning neljandat osa kahe alaliigendusega. Ka sisaldab 03.05.2010 esitatud hagiavaldus oluliselt rohkem asjaolusid, fakte ja hageja tõlgendusi. 15.04.2010 määrusega on kohus jätnud hagi käiguta hagis sisalduvate puuduste tõttu ja on andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva. Hageja sai määruse kätte 16.04.2010 ja seega oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.04.2010. Hageja on puudused kõrvaldanud tähtaega rikkudes ja esitanud allkirjastatud hagiavalduse kohtule 03.05.2010. Hageja kuritarvitas oma menetlusõigusi, kuna ta ei pidanud antud tähtajast kinni. Hagejal oli pärast võlgniku pankroti väljakuulutamise aega 3 aastat tagasivõitmishagide esitamiseks. Seega tulnuks hagejal ette näha võimalused ja vahendid hagi tähtaegseks esitamiseks. Olukorda, kus hageja nimetatut tagada ei suutnud, ei saa õigustada kostjate õiguste rikkumisena. Seega leidis

kohus, et 05.04.2010 menetlusdokument ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja hageja ei ole selles esinenud puuduseid kõrvaldanud TsMS § 335 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole hagiavaldust kohtule 05.04.2010 esitanud. Eeltoodu tõttu tuleb kostjate taotlusel kohaldada hagi aegumist ja asja menetlemine lõpetada.

7.02.10.2012 täiendava otsusega jättis Harju Maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
8.01.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu 30.08.2012 otsuse ja teha uue vaheotsuse, millega jätta aegumine kohaldamata. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei peata vormipuudusega hagiavalduse esitamine nõude aegumist. TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. Maakohus on 10.11.2010 määrusega võtnud 05.04.2010 puudustega esitatud hagiavalduse koos selle täiendatud 03.05.2010 versiooniga menetlusse ning toimetanud need kostjatele kätte. Selliselt on täidetud TsMS § 362 lg 1 teises lauses sätestatud tingimus, mistõttu tuleb hagi esitamise ajaks lugeda 05.04.2010 hagiavalduse kohtusse jõudmise aeg. Sellest ajast ongi hageja nõude aegumine peatunud TsÜS § 160 lg 1 alusel. 05.04.2010 ja 03.05.2010 esitatud hagiavalduse versioone ei saa pidada erinevateks hagideks. Versioonide võrdlemisel tuleb juhinduda TsMS § 363 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 376 lg-test 3 ja 4 tulenevatest kriteeriumidest. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud, kas hageja hagiavalduse kahe versiooni sisuliste erinevuste iseloom ja ulatus annavad alust käsitada 03.05.2010 hagiavaldust 05.04.2010 esitatud hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes ja sellest tulenevalt uue iseseisva hagina TsÜS § 160 lg 1 mõttes. Eelnevaga on maakohus eiranud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 esimese lause nõudeid, mistõttu kuulub otsus tühistamisele TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Hageja hinnangul ei ole kahtlust selles, et hagi ei muudetud, kuivõrd mõlemas versioonis kattuvad hagi alusena toodud faktilised asjaolud ja võlatunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. Maakohtu etteheited hagejale hagiavalduste sisu erinevuse kohta on arusaamatud ja asjakohatud. Hagiavalduse kahe versiooni sisulised erinevused on tingitud maakohtu enda juhistest 15.04.2010 käiguta jätmise määruses. Maakohtu otsuse põhjendused on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu juhistega ja menetlusõiguse normide tõlgendusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.08.2010 hageja määruskaebuse alusel maakohtu 17.05.2010 määruse, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast seetõttu, et hageja hilines 15.04.2010 kohtumääruse täitmisega ühe päeva võrra. Ringkonnakohus leidis, et hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisega hilinemine ühe tööpäeva võrra ei anna antud juhul alust hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohtu juhised ja määruses esitatud seisukohad menetlusõigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud, mistõttu on maakohtu seisukohad TsMS § 335 lg 1, § 3401 lg 1 jj tõlgendamisel ja kohaldamisel otseses vastuolus eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustes esitatud seisukohtadega. TsÜS § 160 lg 1 ei seosta nõude aegumise peatumist sellega, kas esitatud hagi on vormiliselt nõuetekohane. Kohus on 10.11.2010 määrusega võtnud hageja 05.04.2010 hagiavalduse menetlusse ja toimetanud selle kostjatele kätte, seetõttu ei oma tähendust, kas algne avaldus oli esitatud puudustega ja kas ning millal hageja need puudused kõrvaldas.
9.31.10.2012 esitas hageja apellatsioonkaebuse maakohtu 02.10.2012 täiendava otsuse vaidlustamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.

Vastustajate seisukohad

10.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad istungil ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu 30.08.2012 vaheotsus ja 02.10.2012 täiendav otsus tuleb tühistada ja tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 3 asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vaidlust ei ole selles, et hageja tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg pidi lõppema 05.04.2010 ja et sellel päeval esitatud hagiavaldus oli vormipuudusega- st ei olnud digitaalselt allkirjastatud. Maakohus andis 15.04.2010 määruses hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks, millised hageja 03.05.2010 kõrvaldas. Maakohus keeldus 17.05.2010 määrusega sel alusel hagi menetlusse võtmisest, kuid ringkonnakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumise 30.08.2010 määrusega tühistanud (I kd lk 29-31). Maakohus võttis 10.11.2010 määrusega 05.04.2010 hagiavalduse menetlusse (I kd, lk 100-101). TsMS § 362 lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg ja seega aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta, sest käesolev hagi on menetluses alates 05.04.2010 ja seega ei ole hagi aegunud. Maakohtul tuli tähele panna, millised nõuded on hageja esitanud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli materiaalõiguslikult ühe ja sama hagiga, milles hagi alusena toodud faktilised asjaolud ja nõue võlatunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli sama. Isegi, kui nõustuda maakohtuga selles, et 05.04.2010 esitatud hagi ja 03.05.2010 hagi on niivõrd erinevad, et tegemist on nn uue hagiga, ka siis ei oleks hagi aegunud, sest seadus ei seo aegumist üksnes vormiliselt nõuetekohaselt esitatud hagiavaldusega. Riigikohus on leidnud, et aegumine peatub hagi esitamisega ka juhul, kui kohus hiljem seda hagi menetlusse ei võta. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub hagi aegumine hagiavalduse esitamisega ja peatumine lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Ekslik on maakohtu seisukoht, et vormipuudustega hagiavalduse esitamine ei peata nõude aegumist. Samas ei keela seadus hagi alust täiendada. TsMS § 376 lg 3 teine lause sätestab, et eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust, st neid loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta mh esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja on hagi muutnud ja 03.05.2010 esitatud hagiavaldus erineb oluliselt 05.04.2010 esitatud hagiavaldusest. Tegemist on maakohtu 15.04.2010 määruses hagejale esitatud puuduste kõrvaldamisega, sest maakohus kohustas hagejat selgitama, mis on tema nõue ning millistele asjaoludele esitatud nõue tugineb, samuti milliste tõenditega hageja iga oma väidet tõendada soovib (I kd, lk 3-6). Seega on hageja täitnud 15.04.2010 määruses sisaldunud juhiseid, täiendades ja selgitades hagiavaldus toodud faktilisi ja õiguslikke väiteid. TsÜS § 160 lg 1 ei seosta nõude aegumise peatumist sellega, kas esitatud hagiavaldus on vormiliselt nõuetekohane. Hagiavalduse vastavus seaduse vorminõuetele omab üksnes menetlusõigusliku tähendust ja tagajärgi. Asjakohased ei ole kohtu väited hageja õiguste kuritarvitamisest seoses vastuse esitamise hilinemisega 1 päev, kuna nimetatu ei toonud kaasa menetluse viibimist, nagu on ringkonnakohus 30.08.2010 määruse p-s 8 leidnud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ei määra kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, sest menetluskulud jaotab asja lõpuni menetlev kohus kohtulahendis. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad käesoleva apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt vastustajate kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium