2-12-9552/38 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012 määrusega rahuldati määruskaebus ja tühistati Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrus ja tagastati asi Viru Maakohtule kaja menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja materjalide kohaselt puudus vaidlus selles, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus koos selle lisadega kätte toimetatud 20. märtsil 2012 (tl 68) ja kostja ei ole 12. märtsi 2012 määruses ettenähtud tähtajal hagiavalduse kohta kohtule vastanud. Määruskaebuse kohaselt väidab kostja, et koos hagiavaldusega ei ole temale kätte toimetatud maakohtu 12. märtsi 2012 määrust hagi menetlusse võtmise kohta. Nimetatud määrusega kohustas maakohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega hoiatas kohus kostjat, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus asus seisukohale, et toimiku materjalidega ei ole tõsikindlalt ja kahtlusteta tõendamist leidnud, nagu oleks kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Maakohus on käesolevas asjas kohtumääruse ja hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga väljastusteatega. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab sellisel viisil dokumendi kättetoimetamist väljastusteade, mis tuleb kohtule tagastada. Vastav väljastusteade 20. märtsist 2012 on kohtutoimikus (tl 68), kuid nimetatud väljastusteatest ei nähtu, millised dokumendid on kostjale selle alusel kätte toimetatud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-97-09 p 12 kohaselt peab väljastusteatest nähtuma, milline menetlusdokument kätte toimetati. Väljastusteatel on kättetoimetatavate dokumentide kohta üksnes viide „mat“, mis võib olla lühend sõnast „materjalid“, kuid millest ei saanud ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et kostjale on kätte toimetatud ka 12. märtsi 2012 kohtumäärus. Ringkonnakohtul ei olnud seega võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas kostjale kätte toimetatud ümbrikus sisaldus maakohtu määrus või mitte. Väljastusteatel informatsiooni ebapiisavuse tõttu tuli uskuda määruskaebuse esitajat, et temale ei ole vaidlusalust määrust

5.Viru Maakohtu 20. septembri 2012 määrusega jäeti kaja käiguta ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast puuduste kõrvaldamiseks, s.o kautsjoni tasumiseks. Maakohus märkis, et ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega selles osas, et kättetoimetatud dokumentide sisust saab teha järelduse väljastusteate märgete põhjal. Viru Maakohtus kasutatakse väljastusteatele märgete tegemist üksnes kohtu sisemise töökorralduse huvides. Selleks, et väljastusteate kantseleisse saabumisel oleks võimalik neid operatiivselt isikutele edastada, märgivad istungisekretärid eelkõige tähelühendi asjaomase kohtuniku perekonnanimest ning teise märkena kasutatakse erinevaid lühendeid kättetoimetatud dokumendi kohta, näiteks sk, v, m, kk, mm, mk. Lühend mm võib tähendada nii menetlusse võtmise määrust, kui ka määrus-materjali. Lühend mk võib tähendada nii menetluskulu, maksekäsku kui ka määruskaebust. Viidatud TsMS § 313 reguleerib üksnes neid informatiivseid näitajaid, mis on seotud dokumendi kättetoimetamise aja, koha, selle üle andnud ja vastu võtnud isiku andmetega, kättetoimetamisviisiga ning ei reguleeri, mida kätte toimetati. Kohtute seaduse § 82 lg 1 kohaselt registreeritakse kohtust välja saadetud menetlusdokumendid kohtu infosüsteemis ja kohtutoimikus. Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtukantselei kodukorras. Kohtu kantselei asjaajamist korraldab kohtute seaduse § 125 alusel kohtudirektor, kes on oma 27. oktoobri 2006 käskkirjaga kinnitanud Viru Maakohtu menetlusdokumentide saatmise ja toimikute vormistamise korra. Nimetatud korra p 1 kohaselt koostatakse kõikidele väljasaadetavatele menetlusdokumentidele kohtu kirjablanketil kahes eksemplaris nõuetekohane kaaskiri, millest nähtub, mida, millises kohtuasjas ja kellele saadetakse. Korra p 4 kohaselt kaaskirjad registreeritakse kantselei poolt kohtute dokumendiregistris ning korra p 5 kohaselt kaaskirja ühe eksemplari tagastab kantselei dokumendi koostajale toimikusse köitmiseks. Käesolevas asjas on sekretär vormistanud kaaskirja, millest nähtuvalt on kostjale

12.märtsi 2012 määrust kätte saanud, kuid määruskaebuse esitaja pole nimetatud asjaolu tõendanud; 2) on maakohtu poolt kostjale saadetud kirja kättetoimetamine käesoleval juhul tõendatud väljastusteatega. Vastustaja hinnangul ei saa olla vaidlust, et ümbrik sisaldas nii hagiavaldust kui ka menetlusse võtmise määrust. Vastasel juhul poleks määruskaebuse esitajale hagi saadetudki; 3) tõendab ümbriku sisu maakohtu poolt saadetud kaaskiri. Määruskaebuse esitaja pole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla asjaolu, et maakohtu saatekiri oli kooskõlas maakohtu poolt saadetud ümbrikus sisalduvate dokumentidega; 4) oli ka hagi lõpus esitatud taotlus asjas tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata. Seega oli määruskaebuse esitajat hoiatatud, kuivõrd asjas puudub vaidlus, et hagiavalduse sai määruskaebuse esitaja kätte; 5) võttis määruskaebuse esitaja oma tegevusega hagi omaks. Vastustaja hinnangul oleks mõistlik inimene võtnud määruse puudumisel kohtuga ühendust ja tundnud huvi teda puudutava asja kohta, kuivõrd on üldteada, et mistahes kohtust saabunud ümbrik sisaldab kohtupoolset informatsiooni või juhiseid; 6) võis määruskaebuse esitaja hagi edastamisest järeldada, et tema suhtes on algatatud hagimenetlus. Seega oleks määruskaebuse esitaja võinud hakata oma õigusi aktiivselt kasutama. Passiivse ootamisega võttis määruskaebuse esitaja riski, et tema suhtes võidakse teha kahjulik lahend, mille tagajärgi ei ole hiljem võimalik kõrvaldada; 7) kui nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, siis oleks võimalik kõikide tagaseljaotsuste peale kaja esitada. Sellisel juhul peaks väljastusteatele olema kirjutatud kõikide ümbrikus olevate dokumentide nimekiri ning isegi kui teatud dokument on väljastusteatele märgitud, ei saaks olla täiesti kindel, et dokument tõepoolest ümbrikus leidub. Ümbrik peaks avatama postitöötaja või manukate juuresolekul, kes peaksid väljastusteatele märkima, millised dokumendid ümbrikust puudu olid.