Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused CKE Inkasso ja Anzelika Vill`i vahel on sõlmitud leping pealkirjaga „Võlatunnistus ja maksegraafik nr 2011/030M“ (edaspidi Leping), milline sisaldab abstraktset võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet. Antud Lepinguga tunnistas kostja rahalist kohustust summas 2484.85 eurot hageja ees ning kohustus selle tasuma osamaksetena. Võlatunnistuse sisuks on Jaanis Jokst`i ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust xxxxxxxx xxxxx xxxxxx tulenev kostja võlgnevus. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus kostja Lepingu p 2 kohaselt tasuma CKE Õigusbüroo OÜ-le viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summadelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja tasus esimesed kuus makset viivitustega, kuid viimased kolm makset summas 684.85 eurot on tänaseni tasumata. Võlatunnistus on küll sõlmitud kostja ja CKE Inkasso OÜ vahel, kuid viimane on 09.08.2012 tagasi loovutanud kõnealuse nõude Jaanis Jokst`ile. Hageja nõuab kostjalt vastavalt võlatunnistusele lisaks põhivõlale 684.85 eurot ka sissenõutavaks muutunud viivist 585.79 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 kohaselt loetakse teoga aktsepteerimisel leping sõlmituks VÕS § 9 lg 2 sätestatu kohaselt alates teost teada saamisest või teo tegemisest. Seega Lepinguga nõustumise kohta kostja poolt on edastatud nõustumus teo kaudu – kostja võlg täideti osaliselt vastavalt võlausaldaja poolt pakutud maksegraafikule. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on hageja nõude põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue ka viivise osas õigustatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot ja 187.50 eurot lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.