OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo hagi OÜ Teenus vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1098 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. aprilli 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Teenus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. november 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Teenus (RK: 10734944); esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja (hageja): OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo (RK: 12062068); volitatud esindaja Rein Pärtel
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Viru Maakohtu 13. aprilli 2012 otsuse resolutsiooni punkti 3 põhinõue suuruse osas ja otsustada, et alates 09.01.2012 on viivis 0, 5 % päevas välja mõistetud tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1098 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 13. aprilli 2012 otsus muutmata.
Raamatupidamisbüroo kasuks 1235, 25 (üks tuhat kakssada kolmkümmend viis eurot ja 25 senti) eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Teenus OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks alates 09.01.2012 viivis 0, 5 % päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1098 (üks tuhat üheksakümmend kaheksa) eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt.
4.Jätta menetluskulud OÜ Teenus kanda.
5.OÜ Teenus osaliselt. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
apellatsioonkaebus
rahuldada
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Teenus kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo (hageja) esitas kohtusse hagi OÜ Teenus (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Optimum Kinnisvara OÜ ja kostja 27. juunil 2011 raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping I), milles Optimum Kinnisvara OÜ kohustus osutama OÜ-le Teenus raamatupidamisteenust. Lepingu I lisaks I oleva hinnapakkumise kohaselt on hind arvestatud 2010. aasta raamatupidamise koostamise kohta, sh majandusaasta aruande koostamine kokku 791.25 eurot, millele lisandub käibemaks. Raamatupidamisteenuse osutamise leping on oma olemuselt töövõtuleping. 5. septembril 2011 sõlmisid Optimum Kinnisvara OÜ, hageja ja kostja töövõtulepingu lisa, millega hageja omandas kõik Optimum Kinnisvara OÜ 27. Juuni 2011 töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hageja on Optimum Kinnisvara OÜ tehinguline õigusjärglane ja tal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud tasu maksmist. Vastavalt poolte kokkuleppele tegi kostja enda raamatupidaja ära töövõtulepingu lisas märgitud perioodil (2011) töö hageja järelevalve all. Seetõttu ei nõua hageja kostjalt tasu töövõtulepingu lisas märgitud perioodi (2011. aasta) eest. Hageja on osutanud kokkulepitud teenuseid ning tehtud töö kostjale üle andnud (hageja on edastanud kostjale raamatupidamisaruandeid jms dokumente, esitanud äriregistrile 2010 majandusaasta aruande, millele on kostja juhatuse liikmed alla kirjutanud). Kostja on e-postiga saadetud töö kätte saanud ja vastu võtnud. Kostja ei
ole esitanud ühtegi vastuväidet või pretensiooni. Hageja esitas 8. detsembril 2011 kostjale sissenõutavaks muutunud tasu maksmiseks arve nr 1020 summas 1098 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on kostjale kogu töö üle andnud. 2010. a majandusaasta aruande esitamine tähendab, et hageja on korrastanud kogu 2010. aasta raamatupidamise. Hageja tasunõude aluseks on lepingule I lisatud hinnapakkumises ja töövõtulepingu lisa p-s 4 ja 5 kokku lepitud tasu. Viidatud kokkulepete kohaselt oli kuu püsitasu 45 eurot ja kandetasu 0,5 eurot ühe kande kohta. 2010. majandusaastal oli vaja teha vastavalt kohtule esitatud päevaraamatule 530 kannet, mis maksab 265 eurot. 2010 kuu püsitasu 12 kuu eest kokku on 540 eurot. 2010. majandusaasta aruande koostamise tasu on 110 eurot. Nimetatud tasumääradele lisandub käibemaks 20%, kokku 183 eurot. Lepingus I leppisid pooled kokku viivises 0,5% tähtaegselt tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja oli hagi esitamise ajaks viivituses 25 päeva, seega on viivis 137,25 eurot (5,49 x 25 = 137,25). Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 1098 eurot ja viivise 137,25 eurot ning viivis 0,5% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi 0,5% tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esialgsete vastuväidete kohaselt on arve nr 1020 esitatud alusetult ja tuginedes väärale lepingule (Lepingule II). Leping II sõlmiti raamatupidamise korraldamiseks perioodil 1. jaanuarist 2011 kuni 31. juulini 2011, mitte 2010 raamatupidamise kohta. Hageja ei ole tõendanud arvel nr 1020 näidatud teenuste osutamist arvel näidatud mahus. Hageja on valesti arvestanud tasu teenuste eest, jättes tasu arvestuse põhimõtted selgitamata ja tõendamata. Kuna hagejal puudub põhinõue kostja vastu, on ka viivise arvestamine õigusliku aluseta. Juhul kui kohus leiab, et hageja viivise nõue on muutunud sissenõutavaks, taotleb kostja VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel alternatiivselt viivise vähendamist. Arvel nr 1020 märgitud kannete arv 530 on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema töö on koostatud korrektselt Lepingu I tingimustel, sh vastavalt üldiselt tunnustatud raamatupidajate kutseoskuste tasemele, Eesti Raamatupidamistoimkonna juhenditele ja muudele kehtivatele õigusaktidele. Arusaamatu ja tõendamata on arvel nr 1020 näidatud kuutasu. Lepingu I sõlmimisaega arvestades on arusaamatu, miks on hageja 8. detsembri 2011 väljastatud arvel küsinud kuutasu 12 kuu eest. Lepingu I lisa 1 kohaselt pidi 2010 raamatupidamise teostamiseks kuluma arvestuslikult üksnes 4 kuud. Hageja ei ole tõendanud, et Optimum Kinnisvara oleks perioodil
27.juunist 2011 kuni 5. septembrini 2011 üldse Lepingus I kokkulepitud kohustusi täitnud. Täiendavas vastuses märkis kostja, et hageja ei ole kostjale Lepingu I kohaseid teenuseid osutanud, arves märgitud kannete arv on erinev hinnapakkumises märgitud kannete arvust, hageja ei ole koostanud ega esitanud kostja 2010 majandusaasta aruannet ning püsitasu maksumus summas 540 eurot on arusaamatu. Kostja märkis ka, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja ei koostanud kostja majandusaasta aruannet täies mahus ise. Vajalikud eeltööd tegi kostja töötaja Kaidi Salujõe. Hageja ei saanud oma ülesannete täitmisega hakkama ning vajas selles Madis Nõmmiku abi. Hageja esitas kõik arved nelja ettevõtte 2010. aasta raamatupidamise koostamise eest IMB Puidutoodete AS-le, mille viimane ka tasus. Seega isegi juhul kui hagejal oleks alust nõuda kostjalt tegelikult teostamata töö eest tasu, on IBM Puidutoodete AS kostja eest nõutava summa tasunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 13. aprilli 2012 otsusega hagi täielikult. Kohtuotsusega mõisteti OÜ-lt Teenus OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks välja 1232,25 eurot ja alates
9.jaanuarist 2012 viivis 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt. Menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Otsuse põhjendustes nõustus kohus pooltega, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, kus töö tulemuseks oli 2010. majandusaasta aruande koostamine ja selle esitamine äriregistrile. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leidis, et 27. juuni 2011 raamatupidamisteenuste osutamise lepingu esemeks (töö tulemuseks) oli tulenevalt lepingu p-st 2, lisast 1, hinnapakkumise selgitusest (1. lõik) ja hinnapakkumise alalõigust „Hind sisaldab: ...“ kostja 2010 majandusaasta aruande koostamine ja selle esitamine äriregistrile. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja esitas kostja 2010 majandusaasta aruande äriregistrile ja see võeti äriregistris vastu. Ei nähtu, et äriregistrist oleks esitatud pretensioone 2010 majandusaasta aruande puuduste osas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kostja vastuväited, et hageja ei ole tõendanud töö teostamist korrektselt Lepingu I tingimustel ja vastavalt kehtivatele nõuetele, hageja ei ole koostanud ega esitanud kostja 2010 majandusaasta aruannet, Leping I on hageja poolt täitmata. Kohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et tegelikult tegi 27. juuni 2011 raamatupidamisteenuste osutamise lepingus kokkulepitud töö ära kostja raamatupidaja K. Salujõe. Kostja on ise eelpool nimetatud lepingus hinnanud oma raamatupidaja kutseoskusi ebapiisavaks ja tellis selleks hagejalt raamatupidaja koolitamise. Asjaolu, et raamatupidaja koolituse käigus võis raamatupidaja tegeleda hageja esindaja juhendamisel kostja raamatupidamisdokumentide vormistamisega jms ülesannete täitmisega, ei anna alust lugeda, et hageja jättis lepingus kokkulepitud töö täitmata. Hageja oli töö tulemuse eest vastutavaks isikuks. Hageja on töö teostamist tõendanud kohtule esitatud tõenditega. Kohtule on esitatud 2010. aasta majandusaasta aruanne, mille viimaselt lehelt nähtub, et majandusaasta aruandes on tehtud 530 kannet. Kohus nõustus hageja selgitusega, et raamatupidamise spetsiifikast tulenevalt hinnapakkumises pakutud kannete arv võib erineda tegelikult teostatud kannete arvust kostja poolt esitatud ebapiisavate algdokumentide tõttu ja tegelik kannete arv selgubki töö lõpetamisel kui on tutvutud kõigi raamatupidamise dokumentide ja vajalike andmetega. Asjakohane ei ole kostja viide 5. septembril 2011 sõlmitud kokkuleppele 2011. aasta raamatupidamise korraldamisest. Selle perioodi eest hageja kostjalt tasu ei nõua. Lepingust I ja selle lisast 1 (Hinnapakkumine) tuleneb selgelt, et pooled leppisid kokku järgmistes tingimustes: 1) ühe kande maksumus oli 0, 5 eurot (141,25:282,5=0,5); 2) kuu püsitasu oli 45 eurot (540: 45=12 kuud); 3) majandusaastaaruande koostamine 110 eurot. Seega on kostja vastuväited, et hageja on jätnud tasu arvestuse põhimõtted selgitamata ja tõendamata, alusetud. Kohus on leidis, et hagi on tõendatud, hageja nõue on sissenõutavaks muutunud ja hagi kuulub tervikuna rahuldamisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Teenus esitas Viru Maakohtu 13. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ja alternatiivselt kas saata asi tagasi maakohtule või teha ringkonnakohtus uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata OÜ Teenus taotluse tunnistajate Kaidi Salujõe ja Madis Nõmmiku ülekuulamiseks. Tunnistajate ütluste alusel oleks olnud võimalik välja selgitada, mida OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo lepingu täitmiselt tegelikult ära tegi ning seejärel oleks kohus saanud hinnata, kas OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo poolt tehtuga on võimalik lugeda Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises loetletud kohustused täidetuks; 2) ei ole kohtumäärusega lahendanud OÜ Teenus poolt 26. märtsi 2012 kohtuistungil TsMS § 333 lg 1 alusel esitatud vastuväidet kohtu tegevusele. Vastuväide esitati seetõttu, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata OÜ Teenus 27. veebruari 2012 taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Vastuväite lahendamata jätmisega on kohus rikkunud menetlusõiguse normi; 3) ei ole kohus OÜ Teenus poolt esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud, miks ta väidetega ei nõustunud. Nii ei ole otsuses põhjendatud, miks kohus ei ole nõustunud väitega, et päevaraamatu väljatrükkimine ei saa tõendada, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on teinud Lepingule I vastava töö täielikult iseseisvalt ja lepingule vastavalt; 4) ei ole kohtuotsuse resolutsioon selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu OÜ-lt Teenus OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks välja mõistetud põhinõude summa, millelt pärast kohtuotsuse hagiavalduse esitamise päeva arvestada viivist; 5) on maakohus otsuse p-s 6 ebaõigesti järeldanud, et pooled on lugenud sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtava töö tulemuseks ainult 2010 majandusaasta aruande koostamise ja selle esitamise äriregistrile. Tegelikult oli see vaid üks Lepingust I tulenev kohustus. Lepingu I punkti 2.1.1 kohaselt pidi OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo osutama OÜ-le Teenus Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises loetletud teenuseid. Kohtuotsuses on analüüsitud üksnes 2010 majandusaasta aruande koostamist ja esitamist äriregistrile, kuid muude kohustuste täitmise tõendatust ei ole maakohus analüüsinud. Samuti ei nähtu majandusaasta aruandest kannete arv 530; 6) ei ole võimalik järeldada, et OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo oli Lepingu I alusel õigus nõuda OÜ-lt Teenus tasu hinnapakkumises näidatut ületavas mahus. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud, et Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises on mahud arvestanud OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ise ning enne hinnapakkumise koostamist oli võimalik tutvuda OÜ Teenus raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei ole hageja teenuse osutamise käigus kostjat teavitanud, et maht muutub niivõrd olulisel määral; 7) jääb selgusetuks, kuidas on maakohus leidnud, et arvel nr 1020 näidatud kuu püsitasud on arvestatud õigesti ja põhjendatult. Vastustaja ei ole osutanud teenuseid 12 kuu vältel, mis annaks aluse nõuda kuutasusid kokku summas 540 eurot; 8) on apellant taotlenud viiviste vähendamist. Kohtuotsuses ei ole seda taotlust lahendatud ega vastavaid põhjendusi analüüsitud. Hagiavalduse esitamise hetkel ei ületanud viivisenõue küll põhinõude summat, kuid kohtuotsuse jõustumise ajaks, kui menetlus läbib kolm kohtuastet ning kõrgemad kohtuastmed võivad saata asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks, võib viivisenõue kasvada üle põhinõude summa, kuna viiviseid on nõutud kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) esitas apellant taotluse M. Nõmmiku tunnistajana ülekuulamiseks alles kohtuistungil. TsMS § 330 lg 1 ja lg 3 tulenevalt esitas apellant vastava taotluse hilinenult ega põhistanud taotlusega hilinemist. Vastustaja vaidles apellandi taotlusele vastu ning kohus jättis taotluse õigesti rahuldamata. Apellant soovis M. Nõmmiku ütlustega anda sisuliselt eksperdi hinnangut kostja tehtud tööle – seda aga tunnistaja ütlustega teha ei saa. K. Salujõe ütlustega soovis apellant tõendada asjaolusid, mis on ammendavalt ja veenvalt dokumentaalsete tõenditega tõendatud, või asjaolusid, mille kohta K. Salujõe ei saa ütlusi anda; 2) ei ole apellandi esitatud vastuväite lahendamata jätmine aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. See, et maakohus oleks pidanud vastuväite lahendama määrusega, ei ole
menetlusnormi oluline rikkumine TsMS § 631 lg 1 ja lg 2 tähenduses, mille tõttu oleks maakohus saanud või pidanud tegema siinsest teistsuguse otsuse; 3) on apellant valesti mõistnud töö vastuvõtmise järgset tõendamiskoormist vastustaja tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et vastustaja on kogu töö üle andnud ning apellant on selle vastu võtnud ega ole pretensioone esitanud ja seega on vastustaja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Apellant ei ole tõendanud mitte ühtegi oma väidet selle kohta, et vastustaja tehtud töö on puudustega. Majandusaasta aruanne on raamatupidamisteenuse osutamise lõpptulem ehk kui võetakse vastu majandusaasta aruanne, võetakse vastu kogu teenuse osutamise käigus tehtud töö. Vastustaja on tõendanud, et ta on tehtud töö apellandile üle andnud ja apellant on töö vastu võtnud. Apellant ei ole esitanud ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi või tööde mahu kohta (nõudnud parandamist vms) ning tehtud töö on esitatud äriregistrile (apellant on töö heaks kiitnud). VÕS § 76 lg 4 kohaselt lähtutakse eelduslikult sellest, et täitmine oli nõuetekohane; 4) omab apellandi poolt tööd üle vaadanud M. Nõmmik vastavat eriharidust, ning oleks viivitamata avastanud võimalikud puudused. Kui vastustaja ei oleks lepingut kohaselt täitnud, oleks apellant pidanud esitama kohustuse täitmise nõude viivitamata pärast lepingurikkumisest teadasaamist. Isegi kui apellant peaks suutma praegusel juhul tõendada vastustaja lepingurikkumist (mida ei esine), on apellant VÕS § 644 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda nendele puudustele. Apellandile on töö üle antud 8. detsembril 2011, tänaseni ei ole esitatud ühtegi seaduse nõuetele vastavat pretensiooni. Kuna apellant on esitanud vastustaja koostatud 2010. a majandusaasta aruande ilma muudatusteta äriregistrile, siis on ilmne, et apellant on kiitnud heaks vastustaja tehtud töö; 5) on maakohus põhjendanud, miks ta nõustub vastustaja tasunõude kujunemisega ning otsuse p-s 9 selgesõnaliselt märkinud kaalutlused, mis alusel loeb ta vastustaja tasunõude suuruse kujunemise põhjendatuks; 6) ei ole maakohus viivisenõude rahuldamisel oluliselt eksinud. Maksimaalne võimalik tulem apellandile on see, kui ringkonnakohus määrab viivise ulatuse ülempiiri, mille järgi viivised ei tohi ületada põhinõude summat. Ringkonnakohus saab väidetavad puudused maakohtu otsuses iseseisvalt kõrvalda ning puudub vajadus asja maakohtusse tagasi saatmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldanud, sh välja mõistnud viivise. Viivise väljamõistmise põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut (TsMS § 657 lg 1 p 2`). Täpsustada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, märkides ära põhinõude suuruse, millelt tuleb arvestada viivist alates 9. jaanuarist 2012 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt. Ülejäänud osas on apellatsioonkaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult kostjalt välja mõistnud põhivõlana raamatupidamise teenuse osutamise eest, sh 2010. aasta majandusaasta aruande koostamise eest 1098 eurot. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 järgib ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ja ei korda neid kõiki. Maakohus on põhinõude väljamõistmise osas otsust piisavalt põhjendanud ning vastanud ka kostja vastuväidetele. Kostja sõlmis hagejaga lepingu 2010. aasta raamatupidamise koostamise kohta ajal, mil 2010. aasta oli juba lõppenud ja vaja oli koostada ja äriregistrile esitada 2010. aasta aruanne. Kostja enda raamatupidaja K. Salujõe ei saanud kostja nimetatud ülesannetega hakkama, mistõttu leppisid pooled kokku, et hageja tegeleb ka kostja raamatupidaja väljaõpetamisega. Kui K. Salujõe tegeles väljaõppe käigus ka kostja raamatupidamise korrastamisega, ei tähenda see seda, et hageja pole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja on tehtud töö, sh koostatud bilansi, kasumiaruande, päevaraamatu ja varukoopia Merit programmist kostjale üle andnud ja tema tasu nõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud
sissenõutavaks. Ühtegi pretensiooni lepingu täitmise kohta ei ole kostja hagejale enne hagi esitamist esitanud. Hageja esitas kostjale hinnapakkumise, mis on Lepingu I punkti 3.1 kohaselt tasu kokkuleppe aluseks ning millest nähtub ka püsitasu kokku 540 eurot (st 12 kuu eest) (I kd lk 13). Seetõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale ka püsitasu. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Ringkonnakohus leiab, et 6. juuni 2011 hinnapakkumist võib käsitleda töö eelarvena. Kannete arvu osas tuleb eelarvet käsitleda mittesiduvana, kuna raamatupidamise korrastamisel tagantjärele saab täpne kannete arv selguda alles töö käigus. Hinnapakkumises on kostja osas planeeritavaks kannete arvuks märgitud 282, 5 kannet hinnaga 0, 5 eurot kanne. Tegelikkuses on vastavalt päevaraamatule kannete arv 2010. aastal 530 kannet. Kostja ei ole tegelikku kannete arvu vaidlustanud. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kannete arv 530 ei nähtu majandusaasta aruandest. Selline kannete arv nähtub päevaraamatust ( I kd lk 135-181).
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas käsitlenud oma otsust välja mõista kostjalt ka viivis alates 9. jaanuarist 2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas ei ole selline rikkumine viinud maakohut lõppkokkuvõttes väärale otsustusele viivise väljamõistmise osas. Asjas on tuvastatud, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust 2010. aasta raamatupidamise korrastamise osas 27. juunil 2011 sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu punktis 5. 3 leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab raamatupidajale tasu maksmisega, siis on raamatupidajal õigus nõuda Tellijalt viivist 0, 5 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sama lepingu p 3.4 kohaselt pidi tellija tasuma raamatupidaja poolt esitatud arve 7 päeva jooksul alates arve kuupäevast ülekandega Raamatupidaja (hageja) arveldusarvele. Raamatupidaja on esitanud tellijale/kostjale arve 8. detsembril 2011 summa 1098 eurot tasumiseks. Arvel oli tasumise tähtajana märgitud 13. detsember 2011. Hageja taotleb 9. jaanuaril 2012 esitatud hagiavalduses viivise välja mõistmist ühekordse summana 137,25 eurot (5, 49 eurot x 25 päeva). Kostja ei ole nimetatud arvestust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas on leidnud tõendamist, et kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud, siis on maakohus põhjendatult kostjalt välja mõistnud seisuga 8. jaanuar 2012 viivise 137, 25 eurot ja edasi alates 9. jaanuarist 2012 viivise põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Viivise väljamõistmisel saab juhinduda VÕS § 113 lg 1, § 94 ning TsMS § 367 sätetest. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole punktis 3 selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohus ei ole otsuse resolutsiooni punktis 3 märkinud põhinõude suurust, millelt tuleb viivist arvestada. Ringkonnakohus täiendab nimetatud punkti põhinõude suurusega, milleks on 1098 eurot.
10.27. veebruari 2012 kostja vastuses esitas kostja alternatiivse taotluse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioonist saab tuletada, et maakohus ei ole kostja taotlust rahuldanud, kuid otsuses puuduvad põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks, millega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja taotluse viivise vähendamiseks jätnud siiski õigustatult rahuldamata ja täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kostja peamine põhistus viivise vähendamiseks on asjaolu, et kui kohtuasi läbib kolm kohtuastet ning kõrgemad kohtuastmed saadavad asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks, siis võib viivise nõue kasvada üle põhinõude summa, kuna hageja on nõudnud viiviseid kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorra
vältimiseks on kostjal võimalik oma kohustus täita, mis välistab ka viivise kasvu ebamõistliku suuruseni. Samuti on kostja seisukohad nõude põhjendamatuse ja viivise liigse suuruse osas vasturääkivad. Kui kohtud peaksid nõuet põhjendamatuks (ja seda mitmekordse edasikaebuse tulemusena), siis jääksid rahuldamata ka kõrvalnõuded ja kostjal ei ole vaja muretseda viivise liigse suuruse pärast. Hageja ei ole esitanud nõuet saada viivist põhinõudest suuremas summas. Hageja soovib sundida kostjat oma kohustust täitma. Viivisemäära suuruses 0, 5 % päevas on pooled kehtivalt kokku leppinud.
11.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kostja esitas taotluse tunnistaja Kaidi Salujõe ülekuulamiseks õigeaegselt oma 27. veebruari 2012 vastusega hagile. Tunnistaja Madis Nõmmiku ülekuulamist taotles kostja alles 26. märtsi 2012 kohtuistungil (II kd lk 1). Taotluste kohaselt soovis kostja tõendada tunnistaja K. Salujõe, (hageja töötaja ja raamatupidaja) ütlustega, kuidas pooled oma lepingutest tulenevaid kohustusi tõlgendasid ning kas, kuidas ja millal on hageja täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi kostja ees, samuti seda, kas kostja esitas hagejale lepingu täitmise osas pretensioone (I kd lk 58). Tunnistaja M. Nõmmiku ütlustega soovis kostja tõendada, milline oli hageja poolt teostatud raamatupidamisdokumentide sisu, kas neis esines puudusi, milliseid küsimusi Martin Ilves M. Nõmmikule esitas ja kui palju pidi M. Nõmmik hagejat kostja raamatupidamise teostamisel juhendama, st et hageja esindaja M. Ilves ei saanud vaatamata kostja eeltööle kostja raamatupidamise lõpliku koostamisega ilma M. Nõmmiku abita hakkama. Kohus jättis mõlema tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata protokollilise määrusega
26.märtsi 2012 kohtuistungil (II kd lk 20) põhjendusega, et dokumentaalseid tõendeid ei saa suuliste tõenditega ümber lükata. Kostja esitas seejärel vastuväite kohtu tegevusele tunnistajate ülekuulamata jätmise osas, leides, et hageja kirjalikud tõendid ei tõenda seda, mida hageja väidab neid tõendavat, mistõttu on kostjal võimalik omapoolseid seisukohti tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Väär on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole seejärel kostja vastuväidet määrusega lahendanud (TsMS § 333 lg 1). Maakohus on kostja vastuväitele kohtuistungi protokolli kohaselt vastanud, et „lepingu üle vaidlust ei ole, pole vaidlust, et hageja esitas Maksuametile 2010 aasta majandusaruande, vaidlus on jäänud selle peale, kas hageja oli õigustatud tegema tööd suuremas mahus, kui lisa 1 ette nägi. Mis puudutab viiteid tunnistaja Kaidi Saluveel (õige nimi Kaidi Salujõe), siis see nagu kinnitaks hageja väiteid, et ta on seda tööd teinud.” (II kd lk 20). Maakohtu viidatud seisukoha viimane lause ei ole küll ringkonnakohtule lõpuni arusaadav, kuid pooled ei ole taotlenud maakohtult protokolli selles osas parandamist. Vaatamata keelelisele mittekorrektsusele saab nimetatud maakohtu seisukohta käsitleda TsMS § 333 lg 1 sätestatud vastuväite lahendamise määrusena. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata põhjendatult. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kuna asjas oli lepingu täitmise kohta esitatud piisavalt dokumentaalseid tõendeid (sh hageja koostatud ja äriregistrile esitatud kostja juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kostja 2010. aasta majandusaasta aruanne), siis ei olnud kostja poolt esitatud põhjendustel tunnistajate ülekuulamine vajalik. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole viinud maakohut väära otsuseni. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja oli tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise osas esitanud ka TsMS § 330 lg-le 1 tuginedes vastuväite. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei saanud tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise taotlust esitada kohtule varem. Tunnistaja ülekuulamiseks oleks tulnud kohtuistung ka edasi lükata.
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes osas, mis puudutab kohtuotsuse resolutsiooni teksti täpsustamist ja ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.