2-12-49039/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

10.Kohtumäärus edastada võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 23.11.2012.a. esitas Elina Õispuu avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 27.11.2012.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja algatas pankrotimenetluse. Kohtuistung, kus vaadati läbi E. Õispuu poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 11. detsember 2012.a. Võlgniku pankrotiavaldus Elina Õispuu esitas 23.11.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt võlgnik maksejõuetu, mis on tekkinud seoses töökoha kaotamisega ja kiirlaenude võtmisest enda elatamiseks. Võlgnik hindab kohustuste suuruseks vähemalt 9911,33 eurot ja vara võlgnikul puudub, kuid on püsiv sissetulek 388 eurot kuus. Avaldaja töötab, kuid palgast ei piisa jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus I Võlgniku varad ja kohustused: Võlgniku võlgade ja varade kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, pankadele, telefoniteenuse pakkujatele, kiirlaenude andjatele jms. Vastuse ajutise halduri päringule on edastanud aruandes märgitud registrid ja ettevõtjad. Ajutine haldur on teostanud otsepäringud äriregistri ning maanteeameti andmebaasi, milledest nähtus, et võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga ning ei ole registreeritud FIE-na, samuti ei ole tema nimele registreeritud tema nimele registreerimisele kuuluvaid sõidukeid (mootorsõidukid, väikelaevad jms), samuti ei ole ta märgitud ühegi mootorsõiduki vastutavaks kasutajaks.

Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste ja varade seisule: Elina Õispuu ́i kohustused on vähemalt 10 273,45 eurot Võlgnikul teadaolevalt varade ei ole. Võlgnik Elina Õispuu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pikaajaline töötus ning töötuse perioodil võetud ebamõistlikult suured laenukohustused. Alates 2011.a. novembrist on võlgnikul töökoht, kuid saadavast töötasust ei piisa igapäevaste kulutuste tasumiseks ning varasemate kohustuste täitmiseks. II Ülevaade menetlusest Võlgniku Elina Õispuu pankrotiavaldus võeti menetlusse 27.11.2012.a. määrusega, millega määrati Elina Õispuu ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 11.12.2012.a. kell 11.00. Võlgnik Elina Õispuu on kohtuistungil avaldanud, et ta töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on esitanud 10.12.2012.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara. Kohustustusi on Elina Õispuul hinnanguliselt 10 273,45 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. Seega ületavad kohustused varasid. E. Õispuuil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Andrus Õnnik on seisukohal, et Elina Õispuu on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes PankrS § 1 lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks 512 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Ajutine haldur taotleb töötasuks määrata 397 eurot (sh seaduses ette nähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 397 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda Andrus Õnnik ́u arvelduskontole nr * SEB Pank AS-s. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik