Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

loetakse kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või pidi osutatama. Tarbijakrediidilepingu puhul on tegemist finantsteenuse lepinguga. Seega sel juhul on oluline koht, kus finantsteenus osutati. Kuna leping sõlmiti Tartus, saab teenuse osutamise kohaks pidada Tartut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hagiavalduse lahendamiseks pädeva kohtu määramisel tuleb lähtuda TsMS § 89 lg 2 teisest lausest ning kuna kostja võimalik elukoht on Austraalias, ei allu vaidlus Eesti kohtule. Küsimuse lahendamisel oleks tulnud aluseks võtta TsMS § 89 lg 2 esimeses lauses sätestatu, mille järgi loetakse teenuse osutamise lepingu puhul lepingulise kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Laenulepingu kasutuslepinguks lugemine ei ole põhjendatud. Kohus on poolte sõlmitud lepingu liigi hindamisel pidanud seda kasutuslepinguks üksnes põhjendusel, et lepinguid puudutav regulatsioon asub võlaõigusseaduses kasutuslepinguid reguleerivas alajaotuses. Kohtud on jätnud analüüsimata hageja argumendid, mille kohaselt on finantseerimisasutuste poolt tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rõhk krediidi andmisel ehk finantsteenuse osutamisel. VÕS §-s 402 on tarbijakrediidilepingut defineeritud kui krediidilepingut, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Selline sõnastus osutab sellele, et krediidilepingu puhul on toonitatud krediidiandja tegevust lepingute sõlmimisel, mitte niivõrd laenu kasutusse andmist ja selle kasutamist laenusaaja poolt. Hageja on hoiu-laenuühistu seaduse § 3 lg 1 järgi finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on muu hulgas oma liikmetega laenutehingute tegemine, sh tarbijakrediidi andmine. Hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu (krediidilepingu). Kostja on olnud hoiu–laenuühistu liige. Järelikult on leping sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses. Krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 2 järgi on laenutehingud, mida isik teeb majandus- ja kutsetegevuses kolmandate isikutega, finantsteenused. Seega loeb krediidiasutuste seadus finantseerimisasutuse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepingu kolmanda isikuga finantsteenuseks. Praeguses asjas kohtualluvuse üle otsustamisel tuleb võtta aluseks TsMS § 89 lg 2 esimeses lauses sätestatu, kuivõrd hageja on tarbijakrediidilepingut sõlmides osutanud kostjale finantsteenust. Jääb ebaselgeks, kuidas ja milliste asjas kogutud tõendite alusel on kohus kindlaks teinud, et kostja alaline ja peamine elukoht on Austraalia. Kohus on viidanud üldsõnaliselt üksnes kohtuinfosüsteemi andmetele, täpsustamata samas, milliste andmetega on tegu ning millistest allikatest need on saadud. Lisaks ei ole kohtualluvuse määramisel vähetähtis ka asjaolu, et kõik asjassepuutuvad tõendid (pangaväljavõtted, dokumentatsioon hageja raamatupidamise kohta jm) asuvad Eestis ja on eestikeelsed. Menetlusökonoomia põhimõttest (dokumentide tõlkimise ja suulise tõlkega seotud ebamõistliku kulu vältimine jm) lähtuvalt peaks seda arvesse võtma. Praeguses vaidluses tuleb kohaldada TsMS § 89 lg 2 esimeses lauses sätestatut, kuivõrd laenulepingu sõlmimisega on hageja osutanud kostjale finantsteenust. Sellest tulenevalt on vaidlust pädev lahendama Tartu Maakohus, sest teenuse osutamise kohaks tuleb lugeda lepingu sõlmimise koht, milleks on Tartu. Samuti ei saa kõnealusel juhul tõsikindlalt väita, et kostja alaline ja peamine elukoht asub väljaspool Eestit, kuivõrd ei ole seda kinnitavad nõuetekohaseid tõendeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

seisukohale, et laenuleping on kasutusleping, kuna VÕS 8. osa sisaldab teenuselepinguid, mille põhitüüpideks on töövõtu- ja käsundusleping. Laenulepingu sisuks on ikkagi laenuandja kohustus anda laenusaajale üle laen ja võimaldada laenusaajal laenuobjektiks olevat raha kokkulepitud aja jooksul kasutada. Laenusaajal on kohustus laen kokkulepitud ajaks tagastada. Teenuselepinguna tuntakse krediidivahenduslepinguid (VÕS § 4011), kuid praegusel juhul ei ole tegemist sellise lepinguga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.