2-12-22234
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2012 Põlva
Tsiviilasja number
2-12-22234
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi A. K. võlgnevuse 801,54 euro ja põhinõudelt täiendava viivise (protsendina) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
843,07 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja K. K. : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: A. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx alevik – A. H. )
esindajad
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Kirjalik menetlus
Asjaolud, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu ning kohtu põhjendused
2-12-22234 Tartu Maakohtu 22.10.2012 otsusega rahuldati hagi ning mõisteti A. K. AS-i kasuks välja 801,54 eurot võla, intressi ja viivise (seisuga kuni 05.09.2012) katteks. Lisaks mõisteti A. K. AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt – 517,15 eurot – alates 06.09.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäeti A. K. . Kohtuotsus jõustus 22.11.2012. Swedbank AS taotleb 22.10.2012 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (tl 62-63) kostjalt järgmiste menetluskulude hüvitamist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv 125 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on A. K. toimetatud 27.11.2012 (tl 66). Viimane pole kohtu määratud tähtajaks, s.o 4. detsembriks 2012 esitanud kohtule vastust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväilised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47,93 eurot (maksekorraldus tl 20) TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja on hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasunud täiendavalt riigilõivu 125 eurot (maksekorraldus tl 21). Seega on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks tasunud hageja kokku 172,93 eurot riigilõivu. Antud hagi hind on TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 järgi 843,07 eurot (hageja nõuete summa 801,54 eurot + ühe aasta eest arvestatud lisanduv viivis 41,53 eurot), millelt tuleb RLS lisa 1 järgi hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 47,93 euro võrra rohkem, kui on seaduses ettenähtud. Kuna TsMS § -de 150 lg 1 p 1 ja 150 lg 4 järgi on hagejal õigus nõuda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas, on enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane. Seega tuleb TsMS § 162 lg 4 ja lg 5 alusel jätta riigilõiv enam tasutud osas summas 47,93 eurot kostjalt välja mõistmata ning hagejal on õigus taotleda maakohtult enammakstud riigilõivu – 47,93 euro - tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel Peale selle märgib kohus, et Tartu Maakohtu 22.10.2012 otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata ning hageja ega kostja pole apellatsioonitähtaja jooksul taotlenud kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga.
2 (3)
2-12-22234 TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Olukorras, kus pooled pole apellatsioonitähtaja jooksul taotlenud kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga apellatsioonitähtaja jooksul, on pooled sisuliselt loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on võimalik analoogia korras nõuda poole tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Kuna hagejal on võimalik nõuda TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist, oleks tasumisele kuulunud riigilõivu täielik väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebamõistlik. Seetõttu mõistab kohus alusel kostjalt hageja kasuks välja ainult poole tasumisele kuulunud riigilõivust summas 62,50 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et enam tasutud riigilõivu (47,93 euro) tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ja poole tasumisele kuulunud riigilõivu (62,50 euro) tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel, tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline avaldus, milles on vaja märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb enam tasutud riigilõiv ja pool tasumisele kuulunud riigilõivust tagastada. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et antud asjas taotles kostja menetluskulude väljamõistmist kokku 172,93 eurot, ei ületa kaebuse hind 200 eurot, mistõttu pole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub antud määrus kättetoimetamisest pooltele.
Lembit Käis kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.