Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2012. a. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-17419

Tsiviilasi

Andres Otti hagi Laine Eltman ja Einar Udam vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Andres Otti, isikukood *, elukoht * Kostja 1: Laine Eltman, isikukood *, * Kostja2: Einar Uudam, isikukood *, elukoht *

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud hagi kostjate Laine Eltman ja Einar Uudam vastu. Samas väidab hageja hagis, et Laine Eltman ja Einar Uudam olid teadlikud, et M. O. soovis oma vara jätta hagejale. Veel avaldab hageja, et notar kutsus tunnistajad välja selgituste andmiseks, kuid tunnistajad ei saanud aru, mis neilt küsiti ja mida taheti. Hageja soovib, et kohus vaataks läbi M. O. poolt allkirjastatud testamendi ja kuulaks üle tunnistajad. Kohus tutvunud esitatud hagiga, leiab, et tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi kahe kostja vastu. Samas nähtub hagist, et kostjaid käsitleb hageja ka tunnistajatena. Kohus selgitab hagejale, et üks ja sama isik ei saa menetluses olla samaaegselt tunnistaja ja kostja. Olukorras, kus hageja soovib tunnistajate ülekuulamist ei ole võimalik neid isikuid käsitleda kostjatena, mis välistab hagi rahuldamise. Hagist ei selgu, millise oma tegevuse või tegevusetusega on kostjad hageja õigusi või huve rikkunud. Hageja palub tuvastada enda pärimisõigus. Hageja on hagile lisanud notari otsuse hoiule antud testamendi osas M. O. pärimisasjas nr *. Nimetatud otsusega on notar asunud seisukohale, et hageja poolt 08.02.2012 esitatud dokumenti ei saa käsitleda kui omakäelist testamenti ega tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendina. Hageja notari otsust vaidlustanud ei ole. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, miks ta leiab, et tema poolt notarile esitatud dokument annab talle õiguse pärida testamendi järgi M. O. vara. Samas ei ole hageja avaldanud ka muid asjaolusid, mis alusel ta oma pärimisõigust soovib tuvastada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. lg 4-6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.