lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-25559/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-25559/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 429 lg 1, 4Hagist loobumineVÕS § 128 lg 1, 4Hüvitatava kahju liigidAÕS § 33 lg 2ValdajaRLS § 15 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-1025/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-25559

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-25559

Tsiviilasi

LK’i hagi SP’i vastu varalise kahju 116.95 euro ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3616.95 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja LK (isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja seaduslikud esindajad CP ja MK(XXX) Kostja SP (isikukood XXX, elukohad XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2012.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslikud esindajad CP ja MK, kostja SP

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SP’ilt LK’i kasuks varaline kahju 86.95 eurot ja mittevaraline kahju 380 eurot.
3.Lõpetada menetlus LK’i hagis SP’i vastu varalise kahju 30 euro saamiseks seoses hageja nõudest loobumisega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 233 lg 1Nõude suuruse hindamine
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
VÕS § 1056 lg 1Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest
VÕS § 1060Loomapidaja vastutus
VÕS § 130 lg 1Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
VÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot CP arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2-12-25559 teatavakstegemisest (27.11.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.LK (hageja) esitas 03.07.2012 maakohtule hagi SP’i (kostja) vastu varalise kahju 116.95 euro ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse alusel ründas kostjale kuuluv koer hagejat 11.09.2011 kella 17.30 ajal. Hageja sõitis koos sõbrannadega Haabneemes Remmelga teel. Hageja jäi rattaga seisma XXX maja juures tänaval, et sõbrannasid järele oodata. XXX maja hoovist jooksis välja koer, kes hammustas hagejat jalast. Maja hoovis oli alkoholijoobes meesterahvas, kes koera ära ei kutsunud. XXX naabrilt saadi teada, et koera omanik elab majas XXX . XXX aiavärav oli lahti, aiavõrgus oli suur auk, kust koer sai vabalt välja minna. Kostjat on väärteokorras karistatud. Hagejal fikseeriti sääre lahtised hulgihaavad. Hageja pidi korduvalt käima haiglas sidumas ja süstimas. Ühes haavas tekkis põletik, mis põhjustas lisavalu, kannatusi ja läbielamisi ning pikendas tervenemisprotsessi. Sidumas tuli käia igapäevaselt peaaegu terve kuu. Hageja seaduslikud esindajad pöördusid kostja poole kohtuväliselt asja lahendamiseks. Kostja ei ole sellele pöördumisele reageerinud. Seoses eeltooduga on hagejal tekkinud varaline kahju järgnevalt: ravimite maksumus 14.50 eurot, sõidukulud 70.35 eurot, hageja seadusliku esindaja töötundide eest hüvitis 30 eurot ja pretensiooni saatmise postikulu 2.10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud mittevaraline kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Mittevaralise kahju tekkimise aluseks on järgmised asjaolud: koera rünnaku tagajärjel tekkisid hagejal kehavigastused, mis põhjustasid suurt valu, haiglasse jõudes haavu õmmeldi, järelravi oli pikaajaline ja valulik; hageja puudus koolist kolm päeva, tema jalg oli sidemetes, ta oli vabastatud kehalise kasvatuse tundidest kuni 2011.a oktoobri lõpuni; koera rünnak põhjustas hagejale psüühilisi üleelamisi vahetult rünnaku ajal ja seda kuni käesoleva ajani; hageja kardab koeri, isegi sülekoeri, näeb hirmuunenägusid teda rünnanud koerast, mis põhjustas ühel korral voodimärgamise; seoses hirmu ja ärevusega oli sunnitud pöörduma psühholoogi vastuvõtule; hageja jalal on inetud armid, mida hageja häbeneb, hagejal on ebameeldiv, kui inimesed arme vaatavad või nende kohta küsimusi küsivad; arme tuleb kosmeetiliselt korrigeerida. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest, kuna tema ei ole hagejat hammustanud koera omanik. Koera omanik oli tema vend, kes suri XXX ning koer jäi XXX , kuid koera eest hakkas hoolitsema JV.

2-12-25559 Menetluse käik

3.12.11.2012 kohtuistungil hageja seaduslikud esindajad loobusid varalise kahju 30 euro hüvitamise nõudest. Maakohtu põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esindajad loobusid varalise kahju 30 euro hüvitamise nõudest. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse varalise kahju 30 euro saamise nõudes seoses hageja nõudest loobumisega.
5.Kohus leiab, et hagi kuulub muus osas rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hagejat ründas XXX asuvas majapidamises elav koer. Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt saab hageja nõuet kvalifitseerida erinevatel õiguslikel alustel. Hageja on oma nõude rajanud loomapidaja riskivastutusele. Samuti on hageja viidanud kostja süülisele vastutusele (VÕS §§ 1043 jj). Kuna hagis on välja toodud mõlemad nõude õiguslikud alused, kontrollib kohus esmalt loomapidaja riskivastutuse eeldusi.
6.VÕS § 1060 järgi loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst (VÕS § 1056 lg 1). Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust.
7.Kostja leiab, et tema ei vastuta loomapidajana, kuna tema pole hagejat rünnanud koera omanik. Kostja töötab Soomes ning Eestis viibides elab ta XXX . Koera omanikuks kostja väidetel oli GP (kostja vend), kes suri XXX (tl 30). Kostja selgituste järgi saab koera omanikuks pidada JV’t, kes lubas XXX elavat koera toita, tema eest hoolitseda ja järelevalvet pidada (tl 33). Kostja selgituste kohaselt kedagi teist peale tema XXX ei ela.
8.Loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-175-07 p 10). Vaatamata asjaolule, et kostja töötab Soomes, saab XXX lugeda tema majapidamiseks ning hagejat rünnanud koera peeti selles majapidamises. Kuna kostja otsustas pärast venna surma koera jätta enda majapidamisse ja otsis koera eest hoolitseja, siis kohtu hinnangul saab lugeda kostjat loomapidajaks. Kostja otsustas looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi.

2-12-25559

9.Asjaolu, et kostjat saab pidada loomapidajana vastutavaks tõendab ka 12.03.2011 väärteoprotokoll ja 07.10.2011 väärteoasjas nr 2315,11,010244 tehtud otsus, millega kostjat on karistatud Viimsi valla koerte ja kassida pidamise eeskirja § 3 lg 1 rikkumise eest ning talle on määratud rahatrahv (tl 46, 54). Väärteomenetluses kogutud tõendeid ja väärteomenetluses tehtud otsust (sarnaselt kriminaalasjas kogutud tõendite ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega) saab kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-06, p 10). Väärteomenetluses on kostja pidanud ennast koera eest vastutavaks isikuks. Kostja kohtuistungil avaldatu, et ta võttis vastutuse omaks üksnes seetõttu, et politseist lahti saada, ei ole tõsiselt võetav (tl 63).
10.Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on muu hulgas määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Hüvitamisele kuulub üksnes kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
11.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Hageja on jätnud nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08 p 11). VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahjuna tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega, praegusel juhul kostja koera poolt hagejale kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Hageja kehavigastusi tõendab tervisekaart (tl 7, 47). Diagnoosiks on sääre lahtised hulgihaavad, mille on tekitanud koerahammustused.
12.Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi diskretsiooni alusel. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-07, p 13).
13.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 134 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-08 p-d 13 ja 14).

2-12-25559 VÕS § 134 lg 2 rakendamisel tuleb järgida kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17).

14.Hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus kõigi eelnevate asjaoludega: hageja üleelamised, kannatused ja valu pärast koera rünnet; ärevus ja kartus võõraste koerte suhtes; armid. Samas leiab kohus, et nimetatud vigastused ei ole muutnud oluliselt hageja elukorraldust (tegemist on lühiajalise tervisekahjustusega) ning kohus pole tuvastanud negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid keskmisest suurema hüvitise määramise. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et õnnetus on jätnud olulisi jälgi hageja psüühikale. Kuna arvestada tuleb varasemat kohtupraktikat, siis kohus tugineb hüvitise suuruse hindamisel Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsile („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008.aastal“, kättesaadav http://www.nc.ee). Arvestades eeltoodust peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 380 eurot.
15.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata tekkinud varalise kahju suurust. VÕS § 130 lg 1 järgi isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hageja nõuab otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 1 tulenevalt, mis on kahju tekitamisega kantud. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).
16.Kohus leiab, et varalise kahju hüvitamise nõuded, mis on hagis esitatud – ravimite maksumus 14.50 eurot, sõidukulud 70.35 eurot ja postikulu 2.10 eurot – kuuluvad rahuldamisele (tl 10-16). Kostja ei vaidle vastu varalise kahju suurusele ning kohtu hinnangul on kulud vajalikud ja põhjendatud. Sõidukulude osas on hageja esitanud väljavõtte sõitudest, millest nähtub, et need on otseselt seotud arsti juures käimisega (tl 8). Seega on kulud kantud hageja tervise kahjustamisest tulenevalt ning on põhjuslikus seoses kahju tekitanud asjaoluga (VÕS § 128 lg 4). Hagi kuulub rahuldamisele varalise kahju 86.95 eurot hüvitamise osas.
17.Hagiavalduselt on CP tasunud 02.07.2012 riigilõivu arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis summas 300 eurot (maksekorraldus nr 367). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamisel. Hageja nõuded kahju hüvitamiseks on seaduse alusel riigilõivuvabad. Hageja seaduslik esindaja on 12.11.2012 kohtuistungil esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks (tl 64). RLS § 15 lg 1 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui riigilõivu on

2-12-25559 tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega kuulub hageja seadusliku esindaja taotlus tasutud riigilõivu 300 euro tagastamiseks rahuldamisele. Menetluskulud

18.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotusel tuleb lisaks arvestada TsMS § 168 lg 2 sättega, mille alusel kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Nõue 30 eurot, millest hageja menetluse keskel loobus, on 1 % hagihinnast, siis hageja menetluskulud 99% ulatuses jäävad kostja ja kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja