lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-25388/9

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-25388/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 13 lg 1, 3, 4KÜS § 151 lg 1, 2AÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 1KOS § 10 lg 1KOS § 11 lg 3KOS § 8 lg 1KÜS § 2 lg 1KÜS § 4 lg 2KÜS § 5 lg 1MTÜS § 241 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

12. november 2012.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-25388

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxxhagi TA’e vastu kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1809.59 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Korteriühistu Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Vladimir Buldakov (Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja TA (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22. oktoober 2012.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kostja TA Tõlk Galina Tael

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TA’elt Korteriühistu Xxx kasuks 214.59 eurot ja kohustada TA’t võimaldama Korteriühistu Xxx või tema poolt volitatud isikutel vahetada elamu küttesüsteemi rekonstrueerimise tööprojekti (töö nr 20110518, august 2011/versioon 09082011) alusel korteriomandi reaalosas asukohaga Tallinn, XXX paiknevad küttesüsteemi torustikud koos radiaatoritega. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.11.2012.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsÜS § 63Kulutused
VÕS § 108 lg 2Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
1.Korteriühistu Xxx (hageja) esitas 29.06.2012 maakohtule hagi TA’e (kostja) vastu kohustuse täitmiseks ja kahju 214.59 eurot hüvitamiseks. Hageja täpsustas 18.07.2012 kohustuse täitmise nõuet selliselt, et kohustada kostjat võimaldama hagejal või tema poolt volitatud isikutel vahetada elamu küttesüsteemi rekonstrueerimise tööprojekti (töö nr 20110518, august 2011/versioon 09082011) alusel korteriomandi reaalosas, asukohaga Tallinn XXX, paiknevad küttesüsteemi torustikud koos radiaatoritega. Hagiavalduse alusel on 12.09.2011 KÜ erakorralisel üldkoosolekul otsustatud teha korterelamu säilitamiseks küttesüsteemi renoveerimistööd. Hageja ja AGOÜ vahel on 31.10.2011 sõlmitud töövõtuleping nr 1-1610/1, mille järgi pidi töövõtja teostama elamus küttesüsteemi renoveerimistööd. 31.01.2012 kell 10.00 ja 19.00 ei lubanud kostja töövõtja töötajaid korteriomandi reaalosaks olevasse korterisse. Töövõtja pidi saama korterisse radiaatorite ja küttetorude vahetamiseks. Selle kohta koostati akt nr 1/0131. Kostja oli teostatavatest töödest teadlik. See tingis lisatööde teostamise vajaduse, sest töövõtja tegi uue ja vana torustiku vahele üleminekud, et maja küttesüsteem ajutiselt toimiks, kuni kostja korteris on radiaatorid ja küttetorud vahetatud. Hageja maksis töövõtjale lisatööde eest 214.59 eurot. Hageja tugineb korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4, § 151 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja juhatuse tegevus on ebaseaduslik, sest Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud dokumendid ei kajasta KÜ enamike korteriomanike reaalset arvamust ja rikub korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 22 p 5, § 2 lg 17 p 3, põhiseaduse (PS) § 2 lg 11, § 2 lg 14, § 2 lg 19 ja § 2 lg 32 sätteid. Kohtuistungil hageja täpsustas oma vastuväiteid ning leiab, et 12.09.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 22 lg 1 alusel, sest selle poolt pole hääletanud üle poole korteriomanikest. Samuti rikub see otsus põhiseadust, kostja õigusi ja avalikku korda. Radiaatorid on tema korteriomandi reaalosas, need on kostja ise ära vahetanud ning hagejal ei ole õigust neid vahetada. Samas on kostja nõus torude vahetamisega. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: • Kostja on Xxx elamus asuva korteri omanik ja hageja elamut majandav korteriühistu, kostja on hageja liige (tl 19);

• Hageja liikmete 12.09.2011 üldkoosolekul on otsustatud teostada korterelamu säilitamiseks küttesüsteemi renoveerimistööd, sh küttepüstikute ja uute radiaatorite vahetamine korterites (tl 8-9); • Renoveerimistööde teostamiseks on hageja sõlminud AGOÜ-ga töövõtulepingu nr 11610/1 (tl 10-15); • Kostja ei võimaldanud 31.01.2012 keskküttetorustiku ja radiaatorite vahetamisega tegelenud töövõtjal siseneda oma korterisse seal torude ja radiaatorite vahetamiseks. Selle kohta on koostatud akt nr 1/0131 (tl 16).

5.KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 12.09.2011 on toimunud hageja üldkoosolek, kus on vastu võetud otsus teostada korterelamu säilitamiseks küttesüsteemi renoveerimistööd. Koosolekul on osalenud 42 liiget, mis moodustab 23.33% liikmete arvust. Otsuse poolt oli 39 häält ja vastu 3 häält (tl 9). Kostja leiab, et sellist otsust ei saanud vastu võtta üldkoosolek häälteenamusega. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas.
6.Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.
7.Esmalt tuleb hinnata, kas korteriomanike lahendatavad küsimuse saab otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamisega seotud küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi.
8.Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi tühine mh siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.
9.Kohus leiab, et otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine; küsimuse võis lahendada häälteenamusega; otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega; otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei

ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega; otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud.

10.Korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele kehtib asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 säte, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, p 25, 3-2-176-04, p 26).
11.Haginõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 13 lg 4 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud ja radiaatorid) korteriomanike kaasomandisse. Otsuse on teinud korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud KÜS-i tähenduses on KÜS § 151lg 1 järgi mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks loetakse KÜS § 151 lg 2 esimese lause järgi töid, millega mh hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras, eluruumi remondiks aga KÜS § 151 lg 2 teise lause järgi ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib KÜS § 151 lg 2 kolmanda lause järgi tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada lisaseadmeid. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on elamu tehnosüsteemide korrashoidmine (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-04, p 25, nr 3-2-1-38-05, p 18).
12.Häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 151 järgsete kulude hulka. Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, p 28). Seega on tegemist küsimusega, mille võis otsustada hageja liikmete üldkoosolek häälteenamusega, sõltumata sellest, kas torustik oli amortiseerunud.
13.Kostja on nõus torustiku vahetamisega, kuid vaidleb vastu radiaatorite vahetamisele. Hageja on selgitanud, et küttesüsteem on ühine ning selleks on vajalik ka radiaatorite vahetamine vastavalt projektile. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt vahetatud radiaatorid vastavad projektile ning nende vahetamata jätmisel on võimalik tagada elamus ühtne küttesüsteem. Seega ei ole kohus tuvastanud, et tegemist oleks toredusliku või ebamõistliku kulutusega.
14.Vastav otsus on vastu võetud 12.09.2011 ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Asjaolu, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.07.2012 kirjas nr 4-4/1102 on viidatud teiste kuupäevadega protokollidele, ei muuda 12.09.2011 otsust kehtetuks ega tühiseks.
15.Kohus leiab, et otsus ei ole vastuolus heade kommetega ega hea usu põhimõttega. Samuti ei riku otsus mõnda avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kaasomanikel on õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda, ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega. Riigikohus on leidnud, et heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-11, p 13). Otsus ei ole kostja suhtes ebaproportsionaalne. KOS § 10 lg 1 kohaselt ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Elamu küttesüsteemi rekonstrueerimine näeb ette radiaatorite vahetamise (tl 54).
16.Seega on otsus kostjale kohustuslik. Vaidlusalust õigussuhet arvestades on põhjendatud kohustada kostjat täitma talumiskohustust natuuras VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt, seda välistavaid asjaolusid ei esine. Seega peab kostja hageja kehtivat otsust täitma ja võimaldama oma korteris küttetorud ja radiaatorid vahetada.
17.Hageja nõuab kostjalt kahjuna 214.59 euro hüvitamist. See raha on hageja väitel kostja korterisiseste keskküttetorude ja radiaatorite vahetamise takistamisest tingitud hageja lisakulud (tl 17-18). Hageja nõuab seega enda liikmete üldkoosoleku otsuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oma korteris selleks vajalikke ehitustöid teha ei lubanud, rikkudes seega hageja liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust. Asjas kohaldub KOS § 11 lg 3 esimene lause, mille järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult. Kohus ei ole kostja vastutust välistavaid asjaolusid tuvastanud. Tegemist on kostja tegevusest tingitud kahjuga (lisakulud) nii VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes. Lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud. Seega tuleb kahjuhüvitise nõue rahuldada. Menetluskulude jaotus
18.Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja