Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
7. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-35720
Tsiviilasi
Anne Kuilli hagi Nikolai Fjodorovi vastu kinnistul kaasomandi tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ning kostja nõusoleku tuvastamiseks kinnistusraamatusse kandemuudatuste tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Kuilli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Anne Kuill (IK: XXXX)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 14. septembri 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Anne Kuill (hageja) esitas Tartu Maakohtule 7. septembril 2012 hagi Nikolai Fjodorovi (kostja) vastu. Hageja märkis oma nõueteks:
- muuta Tartus XXX asuva kinnistu korteriomandite nr XXX ja nr XXX suhtes kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada viidatud korteriomandite kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus 79504:005:0010, pindala 557 m2, asukoht XXXX, Tartu, II jakku kinnistu kaasomanikena Nikolai Fjodorov 234/310 kaasomandi osa osanikuna ja Anne Kuill 276/510 kaasomandiosa osanikuna; -lõpetada tekkinud Nikolai Fjodorovi ja Anne Kuilli kaasomand, andes kaasomandi üle Anne Kuilli ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele Nikolai Fjodorovi kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18 811.76 eurot; -tuvastada, et Nikolai Fjodorovil on kohustus anda nõusolekud taotletud kannete tegemiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Tartu Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel 23. jaanuari 2012 määrusega
7) ei ole asjakohased ega hagist lähtuvad järgmised 14. septembri 2012 kohtumääruses esitatud kohtu järeldused: - hageja on puudustega korteriomandi omanik ja nõuab seetõttu kostja korteriomandit kaasomandisse – hagi 5. leheküljel kinnitab hageja expressis verbis, et ta ei soovi omandada kostja korteriomandit, isegi mitte kaasomandisse ja palub muuhulgas kohtul hagi hinna kindlaksmääramisel kaaluda oma nägemust, et kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise nõue on mittevaraline nõue; - hagejal puudub köök – hagejal ja kostjal on reaalosades ühises kasutuses kaasomandina köök; - hageja õigusi rikub, et kostja ei taha maja lammutada – kostja ei soovi ulatuslikke ümberehitustöid, mis tagaksid, et mõlemal oleksid Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega eluruumidele esitatavate nõuetega kooskõlas olevad eluruumid ning see asjaolu on esitatud kaasomandi tuvastamise nõude ühe asjaoluna; - õige kinnistusraamatu kande aluseks on 18. juuni 2001 asjaõiguslepingud – hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt asjaõiguslepingud on sõlmitud 29. oktoobril 1996 ja
seetõttu, et XXXX elamu kui eluruumi suhtes korteriomandite seadmisel omanikele kuuluva omandi maht oluliselt muutus ning oluliselt muutus ka korteriomandite olemus (Tartu linn erastas ja andis omandiõiguse üle eluruumi mõttelisele osale, millest tekkis kaasomand, kuid kinnistusraamatusse palus kanda kaks ainuomandis olevat korterit). Seetõttu on mõlema hagi esitamisel hageja eesmärgiks sellise olukorra muutmine ja asja ainuomanikuks saamine läbi kaasomandi tuvastamise ja kaasomandi lõpetamise nõude. Ka 12. jaanuari 2012 hagis esitatud poolte kinnistusraamatusse kaasomanikena sisse kandmise nõude rahuldamine eeldaks kaasomandi eelnevat tuvastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel põhjendatult tuginenud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud ebaõige kandega AÕS § 65 lg 1 kohaselt. Maakohtu lahendis toodud põhjenduste hulgast tuleb välja jätta viide TsMS § 371 lg 2 p - le 2, kuna hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel piisab sama lõike punktis 1 nimetatu tuvastamisest kohtu poolt. Kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, siis ei ole ka hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Maakohtu seisukoht, et hagi ei saa menetlusse võtta ka TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei ole asjakohane, kuna hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrust ei saa käsitleda kohtulahendina, mis välistaks samas asjas uue kohtusse pöördumise.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.