Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-12785 Tsiviilasi Mustakivi Auto ASi hagi Raigo Erissaare vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 10 227,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Mustakivi Auto AS ( reg nr 11271015 asukoht Tallinn, Tähesaju tee 33), esindaja Ferenc Koso, kostja Raigo Erissaar ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2012 Resolutsioon Välja mõista Raigo Erissaarelt 12 529,17 eurot ja viivis protsendina alates 29.03.2012 põhinõudest 10 227,90 eurot iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras Mustamäe Auto ASi kasuks. Menetluskulud jätta Raigo Erissaare kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Vastavalt 08.09.2009 kokkuleppele võlgneb kostja hagejale 160 032.- kr, mille kostja kohustus hagejale tagasi maksma vastavalt kokkuleppe lisale 1 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetega alates 10.10.2009 kuni 10.09.2010. Kostja oma kohustust tasuda hagejale osamakseid vastavalt kokkulepitule täitnud ei ole ja pole ühtegi osamakset tasunud. Seega on kostja põhivõlaks 10 227,90 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 1442,13 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 859,14 eurot, mis seisneb OÜle Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja F.Koso palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 113, 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevus 10 227,90 eurot ja viivised 1442,13 eurot; kahju summas 859,14 eurot; 2) viivised protsendina alates 29.03.2012 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja nõus võlgnevust tasuma hakkama. Hagejaga oli kokkulepe, et kostjale ei esitata kriminaalsüüdistust. Hageja seda kokkulepet ei täitnud. Hageja pettis välja kostjalt allkirja kokkuleppele. Uurija ütles, et kostja ei peaks kokkulepet täitma. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et võlatunnistusega on tõendamist leidnud, et kostja on tunnistanud, et võlgneb hagejale kokku 160 032.- kr ning kohustub tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel alates 10.10.2009 kuni 10.09.2010, kinnitades seda võlatunnistusel 08.09.2009 oma allkirjaga. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kokkuleppe sõlmimisel ta tunnistas oma süüd puudujäägi tekkimises, mis tuvastati inventuuri käigus, ning ta oli nõus võlgnevuse tasuma. Kohus leiab, et käesoleva võlatunnistusega on loodud iseseisev kohustus, s.o kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu ning lubanud tasuda kokkulepitud võlasumma. Seega 08.09.2009 sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kohtuistungil kostja väitis, et ta ei nõustu kokkuleppes toodud
lubadust täitma, kuna teine lepingupool pettis temalt kokkuleppele allkirja välja. VÕS § 30 kohaselt võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi kui võlatunnistusega tunnistatakse tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Nii ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Kostja võib aga juhul, kui võlatunnistusega loodud kohustust tekkinud ei ole, võlatunnistuse alusel sooritatu alusetu rikastumise sätete järgi välja nõuda. Lepingupoole vastu kostja vastuhagi esitanud ei ole. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja kohustub kokkuleppega võetud kohustuse täitma. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 1442,13 eurot. Viivise arvestus: 11.09.2010 kuni 28.03.2012, s.o 564 päeva; 564x10 227,90x0,025%=1442,13 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 859,14 eurot, mis seisneb OÜle Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol on tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.