Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus:

1 (4)

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Asjaolud ja menetluse käik

2 (4)

krediidisumma tagastama ja tasuma tasumata summadelt intressi maksegraafiku alusel kahe aasta jooksul. Hageja poolt võimaldatud soodsamal viisil kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles lepingu selle rikkumise tõttu üles alates 01.11.2007. a. Hageja on saatnud kostjale nõude krediidilepingust tuleneva võla tasumiseks, kuid kostja ei ole nõuet täitnud. Hageja nõue kostja vastu on kokku 1360,24 eurot, mis moodustub tagastamata krediidisummast 675,56 eurot, tasumata intressist summas 91,23 eurot ja 04.06.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest summas 593,45 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kogu võlg summas 1360,24 eurot ja lisaks viivis protsendina põhinõudest 18 % aastas alates 05.06.2012. a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras ning on arvestanud viiviste suuruseks 04.06.2012. a seisuga 593,45 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 05.06.2012-06.11.2012. a viiviste suuruseks 62,90 eurot (põhivõlg 675,56 eurot x 18 % aastas x 185 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Hxxxx Vxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks välja 1423,14 eurot, millest moodustab 675,56 eurot tagastamata krediidisumma, 91,23 eurot intress ja 656,35 eurot 06.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

Maimu Laumets /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.