lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-9038/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-9038/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 101 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-9038/31Tallinna Ringkonnakohus03.06.20132-12-9038/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

12. oktoober 2012.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-9038

Tsiviilasi

XXX hagi XXX ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse 4624.45 euro, leppetrahvi 703.01 euro, viivise 246.58 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5327.46 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Reimo Tomingas (RKM Solution OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, elektronpost [email protected]) ja vandeadvokaadi vanemabi Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo Magnusson, Rävala pst 8, 10143

Tallinn,

elektronpost

[email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

19.09.2012

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Kirsipuu

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt XXX kasuks 5327.46 eurot, viivis 246.58

eurot ning viivis alates 02.03.2012 kuni põhivõla (4624.45 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 1Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 396 lg 2Laenulepingu mõiste
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
3.XXX vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 6790.61 eurot. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.10.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.XXX (hageja) esitas 02.03.2012 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja I) ja XXX (kostja II, koos kostjad) vastu solidaarselt võlgnevuse 4624.45 euro, leppetrahvi 703.01 euro, viivise 246.58 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I pangaülekannetega ja sularahas laenu, mille kohta pooled sõlmisid 23.02.2010 laenu tagastamise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppe p-s 1 tunnistab kostja I, et ta on hagejalt saanud laenu 106 250 krooni (6790.61 eurot). Kostja I pidi laenu tagastama osamaksetena. Kostja I on jätnud lepingu nõuetekohaselt täitmata. 23.02.2010 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille p 1 järgi vastutab kostja II kostja I kohustuse täitmise eest summas 106 250 krooni. Kostja II ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kokku on laenu tagastatud summas 2166.16 eurot. Tagastamata on laenu 4624.45 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostjate poole, et asi lahendada kohtuväliselt. Viimane osamakse tehti kostjate poolt 04.04.2011 ning hageja saatis kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tuli laen tagastada 7 päeva jooksul, so 20.06.2011. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et kui kohus tuvastab, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis nõuab hageja kogu kohustuse täitmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel. Kostja I ei kavatse kohustusi täita ka tulevikus. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist alates 11.06.2010 kuni 20.02.2012 summas 246.58 eurot. Hageja nõuab tagastamata laenusummalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 703.01 eurot. Kokkuleppe p-s 4 on sätestatud laenusaaja kohustus tasuda ühekordset leppetrahvi summas 1000 krooni iga p-s 3 toodud

kohustuse rikkumisel. Viide p-le 3 on ekslik ning kokkuleppe p 4 sõnastusest tulenevalt tekkis leppetrahvi tasumise kohustus siis, kui kostja I ei täitnud oma kohustust tasuda osamakseid õigeks ajaks (p 2). Kostja I on rikkunud 11 osamakse tasumise kohustust ja leppetrahvi nõue on seega (11 x 63.91) 703.01 eurot. Kostja I vastuväited

2.Kostja I vaidleb hagile vastu. XXXOÜ juhatuse liige XXX, kes oli hageja esindaja laenu tagastamise kokkuleppe sõlmimisel, kinnitas lepingu sõlmimisel 23.02.2010, et kostja I laenu saamine hagejalt on tõendatud pangakontode väljavõtetega vähem kui 30 000 krooni ulatuses. Sellises summas on kostja I ka laenu tagastanud. Hageja ei ole tõendanud laenusumma 106 250 krooni kostjale I üleandmist. Kostja I on hagejale laenu tagastanud summas 4736.53 eurot. Hagiavaldus on tõendamata ja pahatatlik. Kostjal I puuduvad kohustused hageja ees, sest kostja I on kohustuse täitnud. Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidleb hagile vastu. XXXOÜ juhatuse liige XXX, kes oli hageja esindaja laenu tagastamise kokkuleppe sõlmimisel, kinnitas lepingu sõlmimisel 23.02.2010, et kostja I laenu saamine hagejalt on tõendatud pangakontode väljavõtetega vähem kui 30 000 krooni ulatuses. Sellises summas on kostja I laenu tagastanud. Tõendamata on laenu 106 250 krooni kostjale I andmine. Seega oli kostja I enne 23.02.2010 lepingu sõlmimist tagastanud hagejale 41 000 krooni. Kokku on kostja I tagastanud laenu 4736.53 eurot. Seega on hagi tõendamata ja pahatahtlik, kuna kostja I on võetud laenu tagastanud. Kostjale II teadaolevalt on kostja I omandanud nõude hageja vastu summas 800 eurot hageja eelmiselt esindajalt XXX’ilt. Seega nõue puudub või on tasaarvestatav. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja andnud kostjale I laenu ning pooled on 23.02.2010 sõlminud laenu tagastamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe, I kd tl 11). Kohustuse täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II vahel 23.02.2010 sõlmitud käendusleping (I kd tl 21). Pooled vaidlevad selle üle, kui suur oli kostja I võlgnevus kokkuleppe sõlmimise ajal ning kas kostjate poolt on kohustus nõuetekohaselt täidetud.
6.Poolte vahel on laenulepingust tekkinud võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama sätte lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
7.Esmalt annab kohus hinnangu põhivõlgniku (kostja I) vastu suunatud nõudele. Hageja on selgitanud, et pooltevaheline võlasuhe on fikseeritud 21.12.2008 võlatunnistuses (I kd tl 185). Nimetatud võlatunnistuse andmise ajal oli kostja I kohustus hageja ees 145 000 krooni. Hageja soovis pooltevahelist võlasuhet reguleerida ning pöördus selleks inkassoteenuseid osutava XXXOÜ poole. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmiti laenu tagastamise kokkulepe. Kokkuleppe p 1 järgi võtab laenusaaja omaks, et on saanud erinevatel aegadel

pangaülekannetega ja sularahas laenu 106 250 krooni. Selle kokkuleppega on poolte tõendamiskoormis ümber pööratud ning võlgniku kohustuseks on tõendada, et nimetatud summas võlgnevus puudus. Tunnistaja XXX on ütlustega selgitanud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid (II kd tl 28-29). Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja I hagejale võlgu umbes 70 000 krooni ning kokkuleppes fikseeritud 106 250 krooni sisaldas endas ka sissenõude tasu. Sissenõude tasu pidi inkassofirmale tasuma hageja (II kd tl 29). Kohtu hinnangul on kostja I võlgnevuseks hageja ees 23.02.2010 kokkuleppe sõlmimise ajal 106 250 krooni. See sisaldas endas ka hageja poolt tasutavat sissenõude tasu, mille sai fikseerida kokkuleppes laenuna VÕS § 396 lg 2 alusel.

8.Kostja I asus võlga tagastama, mille kohta on kohtule esitatud maksekorraldused (I kd tl 161-164). Kohus loeb põhjendatuks hageja väite, et laenusumma tagastamisena ei saa arvesse võtta 28.11.2008 tasutud 22 000 krooni (I kd 161), sest see oli tasutud enne 21.12.2008 võlatunnistuse välja andmist ning kohustuse suuruse fikseerimisel oli seda arvestatud. Kuna võlgnvus 23.02.2010 oli 106 250 krooni, siis põhivõla suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta tagasimaksed, mis on tehtud pärast 23.02.2010. Selle tõendamiseks on hageja esitanud konto väljavõtte (I kd tl 16-20). Seega on hageja andmed, et põhivõlast on tasutud 2166.16 eurot, õiged.
9.Hageja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, kuna leiab, et on kokkuleppe kehtivalt üles öelnud. Kostjad ei ole kokkuleppe ülesütlemise kehtivust vaidlustanud ning kohtu hinnangul on see kehtiv. VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Viimane makse tehti hagiavalduse kohaselt kostja II poolt 04.04.2011 summas 70 eurot (I kd tl 3). Enne seda oli kostja I teinud ebapiisavaid osamakseid. Ülesütlemise avaldus on tehtud 13.06.2011 kuupäevaga ning kostjad ei ole vastu vaielnud selle kättesaamisele. Hageja selgituste kohaselt tegi hageja korduvalt hoiatusi (II kd tl 28). Hageja on selgitanud, et tal oli huvi kokkuleppe nõuetekohase täitmise vastu, sest oli kostjale I laenu andmiseks võtnud ise pangast laenu. Nimetatud asjaolu on hageja tõendanud laenulepinguga (I kd tl 12-15). Seega on kokkuleppe ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja võlg muutus sissenõutavaks kokkuleppe ülesütlemise tagajärjel.
10.Kostja II on vastuses välja toonud, et kostjal I võib olla tasaarvestatav nõue hageja nõudega. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tasaarvestuse avaldust ega teisi asjaolusid, mistõttu ei ole kohus tuvastanud kehtivat tasaarvestust. Eeltoodust tulenevalt on kostja I võlgnevus hageja ees 4624.45 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Hageja viivisearvestuse kohaselt on seisuga 20.02.2012 viivisevõlgnevus 246.58 eurot (I kd tl 5-6). Hageja on teinud viivisearvestuse intressimääraga 1 % aastas ning seega arvestanud seadusest tuleneva väiksema viivisemääraga. Kostjad ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hageja nõuab leppetrahvi 703.01 eurot. Kokkuleppe p 4 järgi kohustub laenusaaja tasuma ühekordset leppetrahvi summas 1000 krooni iga p-s 3 toodud kohustuse rikkumise korral. Kuigi kokkuleppe p-s 4 on viide p-le 3, mis annab laenusaajale õiguse tagastada summa ennetähtaegselt, nõustub kohus hagejaga, et sätte mõttest ja tingimusi koos tõlgendades on arusaadav, et leppetrahv on sätestatud lepingu p-s 2 toodud kohustuse rikkumise korral. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama sätte lg 3 järgi käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Lisaks leppetrahvile võib kahjustatud lepingupool nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). Käesoleval juhul ei ole leppetrahv kokku lepitud kohustuse täitmise asendamiseks. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja I rikkus kokku lepitud laenu tagasimaksmise kohustust vähemalt 11 korral ja seega on hageja leppetrahvinõue 703.01 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Hageja on esitanud nõude käendaja (kostja II) vastu. Hageja ja kostja II vahel on 23.02.2010 sõlmitud käendusleping, mille p 1 järgi vastutab käendaja kostja I kohustuse 106 250 krooni täitmise eest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 106 250 krooni. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
15.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks. Samuti on kohus tuvastanud võlgnevuse suuruse, milleks on põhivõlg 4624.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 246.58 eurot ja leppetrahv 703.01 eurot. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid nende summade osas käendaja vastutuse. Seega kuulub hageja nõue kostja II vastu täies ulatuses rahuldamisele.
16.Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest, so 02.03.2012. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates 02.03.2012 on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 165 lg 3 tulenevalt. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja