Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-34044 Tsiviilasi CKE Inkasso OÜ hagi Heiki Hinti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 866,84 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja CKE Inkasso OÜ ( reg nr 11512890, asukoht Tallinn, Tammsaare tee 47), hageja esindaja Priit Pööbo, kostja Heiki Hint ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx xxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Heiki Hintilt 1733,68 eurot CKE Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulud jätta Heiki Hinti kanda. Välja mõista Heiki Hintilt riigilõiv 175.- eurot ja 150.- eurot õigusabikulud CKE Inkasso OÜ kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Heiki Hint võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 22.12.2009 sõlmisid Aqualife 11554977 ja kostja müügilepingu, mille alusel ostis kostja joogivee süsteemi M8. Toote hinnaks lepiti kokku 17 000.- kr, millest sisemaksena tasus kostja 2000.- kr. Edaspidi tasumise osas kohustus kostja tasuma toote eest osade kaupa, igakuise osa maksena 1043,33 eurot, perioodiga 18 kuud. Esimese makse tähtaeg oli 15.01.2010 ja viimane 15.06.2011. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus kostja lepingu lisa p 8.2 kohaselt tasuma esialgsele võlausaldajale viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summadelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja tasus esimesed viis makset, kokku on kostja jätnud tasumata 13 makset summas 13 563,29 kr. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalkuludega hagejale 12.07.2012. Kostja nõuet vaidlustanud ei ole. Hageja nõue Hageja esindaja P.Pööbo palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 108 lg 1; 208 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõla 866,84 eurot ja viivise 866,84 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 175.- eurot ja 150.- eurot õigusabikulud hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.09.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.