Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-98-12 Tartu, 26. september 2012. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu OÜ Venus Kinnisvara hagi Aktsiaseltsi Bramham Trade vastu põhivõla 11 271 euro 1 sendi ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-49213 Aktsiaseltsi Bramham Trade kassatsioonkaebus 9753 eurot 64 senti Hageja OÜ Venus Kinnisvara (registrikood 11071233), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja Aktsiaselts Bramham Trade (registrikood 10001839), esindaja vandeadvokaat Martin Männik 27. august 2012. a, kirjalik menetlus
on viivitanud ruumide tagastamisega, siis peab ta VÕS § 335 järgi tasuma kahjuhüvitise 50 305 krooni.
Maakohus on kahju suuruse määramisel tuginenud eksperdiarvamusele, mille kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumus suurem kui hageja esitatud nõudesumma. Seega on maakohus tekitatud kahju suuruse osas tuginenud asjakohasele tõendile ja otsust nõuetekohaselt põhistanud.
Tulenevalt eelviidatud sätetest peab hagi rahuldamiseks olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, mis on hagi rahuldamise eelduseks. Tuvastatud ei ole, millises seisundis olid ruumid üürnikule üleandmisel. Sellest tulenevalt ei olnud kohtutel ka võimalik tuvastada, kas ruumide puudused, mida hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide kostja kasutuses oleku ajal või olid need juba varem olemas. Ei ole võimalik ka hinnata, kas ruumide puudused ületasid ruumide lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist, kahjustusi või muutusi.
kordusekspertiis. Eksperdiarvamus on TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Kuivõrd Riigikohus ei hinda TsMS § 688 lg 5 järgi tõendeid, ei ole Riigikohtul võimalik võtta seisukohta, kas eksperdiarvamus on vasturääkiv, nagu väidetakse kassatsioonkaebuses. Riigikohtul on üksnes võimalik kontrollida, kas kohtud on asjakohaselt põhjendanud kordusekspertiisi taotluse rahuldamata jätmist. Nii maa- kui ka ringkonnakohus põhjendasid taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et maakohtu istungil oli võimalik esitada eksperdile täiendavaid küsimusi. TsMS § 304 lg 1 kohaselt ei ole alust määrata kordusekspertiisi, kui eksperdiarvamuse puudused on võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega. Seega on kohtud kordusekspertiisi määramisest keeldumist asjakohaselt põhjendanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.