Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-31588 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-31588 Pärnu Maakohus ei teinud võlgniku suhtes maksekäsku, maksekäsu kiirmenetlust ei lõpetatud avaldaja avalduse alusel ja Harju Maakohus ei ole hageja avaldust kostja vastu hagimenetluses edasi lahendanud, vaid keeldus selle menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelnevast tulenevalt ei ole tsiviilasja nr 211-18493 kohtu menetluses olnud. Kohtu menetluses on käesolev tsiviilasi ja alust menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ei ole. Kuna tsiviilasja nr 2-11-18493 ei ole kohtu menetluses olnud, ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv muutunud hageja menetluskuluks TsMS § 138 mõttes. TsMS § 174 lg 7, mis sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil, ei kuulu kohaldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama kahjud üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Pooltel ei ole vaidlust, et hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja korteriomandi haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste võla tõttu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tuli hagejal RLS § 57 lg 6 alusel tasuda riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte alla 47,93 euro ja mitte üle 1 278,23 euro. Hageja tasus 20.04.2011 riigilõivu 47,93 eurot. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-11-18493 on tõendatud, et riigilõivu hagejale ei tagastatud. Järelikult on hagejal kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja korteriomandi haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste tasumata jätmisega. Apellatsioonkaebus

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-31588 hagieseme üle, mille puhul on jõusutnud kohtulahend, on maakohus vääralt jätnud kohaldamata TsMS § 428 lg 1 p 2. 05.06.2011 hagiavalduse kohaselt hageja loobus hagist tsiviilasjas nr 2-11-18493 kuna põhinõue oli selleks momendiks täidetud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega esitas hageja kohtule põhjendatult taotluse tsiviilasjas nr 2-11-18493 menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulud olid seotud ülalnimetatud tsiviilasjaga, mistõttu pidi kohus otsustama menetluskulude jaotuse. 29.06.2011 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata. Kui hageja ei nõustunud eeltoodud määrusega, oleks ta pidanud 15 päeva jooksul alates dokumendi kättetoimetamisest esitama selle peale määruskaebuse. Hageja määruskaebust ei esitanud ja määrus jõustus 15.07.2011. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna tsiviilasja nr 2-11-18493 ei ole kohtu menetluses olnud, ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv muutunud hageja menetluskuluks TsMS § 138 ning TsMS § 174 lg 7 mõttes, mis sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil, ei kuulu kohaldamisele. Tulenevalt sellest, et hageja on 05.06.2011 esitanud hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks, mis seisneb teises kohtuasjas, tsiviilasjas nr 2-11-18493 tasutud riigilõivu, so menetluskulu nõudes, on hageja esitanud eraldi hagi teises kohtuasjas kantud menetluskulu hüvitamiseks kahju hüvitise nõudena. Rahuldades eeltoodud nõude, on kohus vääralt tõlgendanud TsMS § 174 lg-s 7 ja TsMS §-s 138 sätestatut. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-80-11 p-s 23 võtnud seisukoha, et menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 7 järgi eraldi hagimenetluses. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 174 lg-t 7 ja seetõttu jättis kohaldamata TsMS §-s 423 sätestatu ning ei jätnud hagi läbi vaatamata. Vastustaja seisukoht

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-31588 lõpetatakse. Nendel põhjustel on käesolevas tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise nõude esitamine välistatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.