lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-63049/26

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 14.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-63049/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1565
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 430 lg 1, 7, 8, 9KompromissTsMS § 150 lg 1, 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 190 lg 6, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-63049

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2012, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-09-63049

Tsiviilasi

ER(R ) avaldus IO(O ) vastu kaasomandi suhtes kaasomaniku

õiguste

rikkumise

lõpetamiseks

ja

kaasomandi kasutuskorra seadmiseks Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

-

avaldaja: ER(isikukood XXX; elukoht XXX)

esindajad

-

avaldaja esindaja määratud korras: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo TM Hiob OÜ; asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn; e-post [email protected])

-

puudutatud isik: IO(isikukood XXX)

-

puudutatud isiku eestkostja: KAR(isikukood XXX; elukoht XXX)

-

puudutatud

isiku

vandeadvokaat

esindaja

määratud

korras:

Indrek

Västrik

(OÜ

Advokaadibüroo Valdma & Partnerid; asukoht Majaka

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 615 lg 2Asja menetlemine
TsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine
26,

Tallinn

11412;

e-post

[email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

5. september 2012 -

avaldaja ja tema esindaja Tiina Mare Hiob

-

puudutatud isiku esindajad KAR ja Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada ER(edaspidi avaldaja) ja IO(edaspidi puudutatud isik) (edaspidi koos ka menetlusosalised või kaasomanikud) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Seada kinnistul (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX) asuvale elumajale (aadressil XXX, XXX alevik, Saku vald, Harjumaa) elamu kasutuskord vastavalt ehitusprojektil nr XXXnäidatud ruumide eksplikatsioonile selliselt, et:
1.1.1.XXX

esimese

korruse

eluruumid

jäävad

avaldaja

ainukasutusse;

1.1.2.XXX teise korruse eluruumid ja pööninguruumid jäävad puudutatud isiku ainukasutusse;
1.1.3.XXX esimesel korrusel ja keldrikorrusel asuvad sanitar- ja aburuumid (sh köök, esik, trepikoda, sahver, pesuruum, wc ja kelder) jäävad kaasomanike ühiskasutusse.
1.2.Kaasomanikud tasuvad elamu kasutusega kaasnevad kulud võrdsetes osades, võimalusel vastavalt arvestite näitudele.
1.3.Kaasomanikud

vabastavad

hiljemalt

oktoobriks

teise

kaasomaniku ainukasutusse jäävad ruumid oma asjadest.

1.4.Menetlusosalised kohustuvad edaspidi käituma teineteise suhtes heas usus ja austama kaasomaniku õigusi vastavalt sätestatud kasutuskorrale.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-63049 menetlus.
3.Vabastada avaldaja menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1.Menetlusosaliste eelpool nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
2.Rahuldada avaldaja taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist avaldajale ER pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 63,91 eurot, arvelduskontole Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

2-09-63049 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221023778606

Swedbank

AS-is

või

arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-63049, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Avaldaja esitas 26.11.2009.a Harju Maakohtule avalduse, milles hilisemaid täpsustusi arvestades palus tema ja puudutatud isiku kaasomandis olevale elumajale, asukohaga XXX, XXX alevik, kasutuskorra seadmist ja kaasomandi suhtes kaasomaniku õiguste rikkumise lõpetamist. 10.05.2010 määrusega jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni) 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Avaldaja tasus nõutud summas riigilõivu 17.05.2010. 12.03.2010 määrusega rahuldas kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ning määras anda avaldajale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. 16.08.2010 määrusega rahuldas kohus ka puudutatud isiku taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras anda puudutatud isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Harju Maakohtu 12.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47637 seati puudutatud isiku üle tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati eestkostjaks KAR tähtajaga 5 aastat. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil sõlmisid menetlusosalised kompromissi ning esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissis palusid menetlusosalised lühendada kompromissi

kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani määruse kättetoimetamisest alates. Lisaks palusid menetlusosalised kohtul jätta riigi õigusabiga seotud kulud riigi kanda ning neid mitte menetlusosalistelt välja mõista. Avaldaja palus tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lähtuvalt hea usu põhimõttest palus avaldaja lisaks tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus võttis protokollilise määrusega eeltoodud kompromissi vastu ja seoses sellega otsustas lõpetada tsiviilasjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus 14.09.2012 kell 15:00 ning toimetab selle menetlusosaliste esindajatele elektrooniliselt kätte.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

1.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi kuuenda lõike teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
2.TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. TsMS § 615 lg 2 järgi vormistatakse kokkulepe kaasomandi asjades selle saavutamisel kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2-09-63049

3.Seoses avaldaja taotlusega riigilõivu tagastamiseks märgib kohus järgmist. Avaldaja palub tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust seoses käesolevas tsiviilasjas kompromissi sõlmimisega. Lisaks palub avaldaja lähtuvalt hea usu põhimõttest kohtul tagastada ka teise poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Eelnimetatud avaldaja taotlused tähendavad sisuliselt kogu menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastav säte (TsMS § 150 lg 1) käesoleva menetlustoimingu, s.o kompromissi kinnitamise puhul, ette ei näe. Lisaks tulenevad TsMS § 150 lg-st 2 alused, mille puhul pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seadusandja poolt ei ole eelneva sätte kohta erisusi ette nähtud ning seega puudub kohtul õiguslik alus avaldaja poolt taotletud riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses. Võttes arvesse eeltoodut, kuulub avaldajale tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud 17.05.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, avalduse esitamisel riigilõivu 127,82 eurot (s.o 2 000 krooni). Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 63,91 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda avaldaja ER arvelduskontole Swedbank AS-is.
4.Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 juhindub kohus menetluskulude osas TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kannavad kompromissi sõlminud pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldajale on käesolevas tsiviilasjas kohtu 12.03.2010 määruse alusel määratud riigi õigusabi. 17.05.2011 määrusega on kohus määranud Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks avaldajale ER osutatud riigi õigusabi eest 460,27 eurot. Avaldaja esindaja on 05.09.2012 kohtuistungil esitanud täiendava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palub esindaja avaldajale esitatud õigusabi eest täiendavalt tasuda 203,40 eurot. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et avaldaja majanduslik seisund on hetkel eeldatavalt selline, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. Puudutatud isikule on kohus juba algselt andnud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Puudutatud isiku menetluskulude avaldajalt riigituludesse väljamõistmiseks puuduvad TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud alused (TsMS § 190 lg 6).
5.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja