Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
10.september 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-3971
Tsiviilasi
A. O. S. K. M. D. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad : 1) A. O. ) – isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: pankrotihaldur xxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxx -post: 2) S. K. )– isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxx Seaduslik esindaja: pankrotihaldur A. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Postkontor e-post: Hagejate esindaja riigi õigusabi arvel: vandeadvokaat A. T. , A. T. T. xxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: M. D. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxpost: Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T. P. T. C. T. , E-post:
Kirjalik menetlus
TsMS §-de 428 lg 1 p 3 ja 1741 lg 1 alusel
TsMS §-de 660 lg 1, 661 lg 1,2 ning 433 lg 1 alusel
Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on A. O. S. K. M. D. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 27.03.2012 esitasid A. O. S. K. avalduse hagist loobumiseks seoses asjaoluga, et kohtu poolt on välja kuulutatud mõlema hageja pankrot ning pankrotimenetluse käigus on müüdud vaidlusalune kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx.221). Hagejad on kinnitanud kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et nad on teadlikud sätestatud hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Seega esineb alus käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tulenevalt lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on 13.04.2012 esitanud kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl 228). Avalduse kohaselt on kostja menetluskulud advokaaditasude näol kokku 47 594,20 krooni ja 24 eurot. Avaldusele on lisatud kuus maksekorraldust advokaadibüroodele S. M. , T. K. O. A. P. ülekannete kohta ajavahemikul 21.02.200812.04.2012 (tl.229-234). Kohus on edastanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hagejatele. 16.05.2012 esitasid hagejad vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 239). Hagejad on seisukohal, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata seoses hagejate suhtes pankrottide väljakuulutamisega, sest tegemist on nõudega, mille kostja oleks pidanud tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) §-dest 44 lg 1, 93 ja 94 esitama pankrotimenetluses. Kostja menetluskulud lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest tasumise näol on tekkinud enne hagejate pankrottide väljakuulutamist. Lisaks sellele leiavad hagejad, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et advokaadibüroodele tasutu on makstud õigusabi eest käesolevas tsiviilasjas. Näiteks 21.02.2008 on Advokaadibüroole S. M. tasutud 4248 krooni enne, kui kohus on käesoleva tsiviilasja menetlusse võtnud. Lisaks käesolevale asjale oli kostja ja S.K. vahel kohtu menetluses veel teinegi tsiviilasi (), millega seoses võis kostja advokaadibüroole tasu üle kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb alus kostja menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta vastavalt lg 4 sätestatule kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
2 (4)
Kohus on seisukohal, et kostja taotluse rahuldamata jätmiseks hagejate vastuväidetes esiletoodud nende pankrotiseisundist tulenevatel põhjendustel ei ole alust. PankrS § 42 kohaselt loetakse küll pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks ning vastavalt PankrS §-dele 44 lg 1 ja 93 lg 1 võivad pankrotivõlausaldajad oma nõudeid võlgniku vastu esitada vaid nõuetest pankrotihaldurile teatamise teel, sõltumata nõude tekkimise alusest ja täitmise tähtpäevast, kuid kohtu hinnangul ei olnud kostjal pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtajaks veel tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kandmisest tulenevat nõuet hagejate kui pankrotivõlgnike vastu tekkinud. Kostjal oli võimalik oma nõue menetluskulude kindlaksmääramiseks tulenevalt TsMS §-dest 174 lg 1 ja 3 või 1741 lg 1 esitada alles tsiviilasja menetluse lõppemisel. Menetluskulude kandmisest tuleneva nõude tekkimise aluseks on kohtulahendis kindlaksmääratud menetluskulude jaotus. Tulenevalt PankrS § 167 lg 4 võib nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud esitada pankrotimenetluses, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kuivõrd kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes, tuleb järgnevalt võtta seisukoht, kas need on olnud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 ja 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Määruse nr 306 § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 350 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 75 000 krooni. Määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 400 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 130 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 302 050 krooni. Seega jääb kostja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas kõik kohtule esitatud maksekorraldustega tõendatud kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kas tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega. Kostja on tasunud OÜ-le Advokaadibüroo S. M. 21.02.2008 õigusabi eest tsiviilasjas nr 208-4167 4 248 krooni (tl.229). Nimetatud tsiviilasja (M.D. hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks täitemenetluses) ei võtnud kohus menetlusse, sest kostja jättis kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata. Käesoleva tsiviilasja on kohus menetlusse võtnud 19.03.2008.a, seega ei ole kostja 21.02.2008 tasutud arve seotud käesoleva tsiviilasjaga ning selle väljamõistmine ei ole põhjendatud. Advokaadibüroole Tark & Ko 08.02.2009 vastavalt arvele 961028 13 126,30 krooni; 16.03.2009 vastavalt arvele 961049 8 750,90 krooni; 06.05.2009 vastavalt arvele 961112 13 126 krooni ja 13.04.2010 vastavalt arvele 1061058 8 343 krooni tasumist (tl.230-233) loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks. Ajavahemikul 19.03.2008 – 18.05.2010 toimus tsiviilasjas kohtumenetlus, millises kostjat esindas vandeadvokaat T. P. .
3 (4)
Kostja esindaja on koostanud 05.05.2008 vastuse hagile, võtnud osa kohtuistungist 27.02.2009.a., mis kestis 1 tund, esitanud 26.03.2009 kirjaliku seisukoha hagi 10.03.2009.a. täienduste kohta, võtnud osa kohtuistungist 07.04.2009.a. 1 tunni ulatuses, esitanud 06.07.2009 vastuse hagi 1.06.2009 tervikteksti suhtes ning teinud 18.03.2010 järelepärimise menetlus käigu kohta. Seoses A.O. ja S.K. suhtes pankrotimenetluse algatamisega peatus 18.05.2010 kohtumenetlus, milles võlgnikud esinesid hagejetena. Advokaadibüroole A. P. .04.2012 vastavalt arvele 20120392 24 euro tasumist ei saa pidada seotuks käesoleva kohtumenetlusega, kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi nimetatud büroo advokaadi esindusõiguse kohta tsiviilasjas nr.2-08-3971. Seega kokku on kostja kandnud põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid lepingulisele esindajale makstud tasude näol 43346,20 krooni ulatuses. Kuna alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro, mille vahetuskurss Eesti krooni suhtes on 1 EUR = 15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466ga. Seega on hagejate poolt solidaarselt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus 2770,33 eurot.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.