Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2012, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom ja Imbi SidokToomsalu
Kohtuasja number
2-11-173
Tsiviilasi
Creditreform Eesti OÜ hagi Mikk Lillemäe vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2012 tagaseljaotsus
Tsiviilasja hind
80, 90 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Creditreform Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn), esindaja Olga Lomakina (RKM Solution OÜ, e-post [email protected]) Kostja Mikk Lillemäe (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetluse käik Hageja esitas 04.04.2011 avalduse Mikk Lillemäe vastu maksekäsu kiirmenetluses 81, 28 euro saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole soovinud võlgniku vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist, anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus menetlemiseks kohtunikule hagimenetluses.
Hageja esitas kohtule 25.04.2011 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 22.09.2006 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust ja järelmaksulepingust. Tele2 Eesti AS on oma kostja vastu olevad nõuded loovutanud Creditreform Eesti OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 80, 90 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 80, 90 eurot, kokku 161, 80 eurot. 26.06.2012 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja muuhulgas menetluskulud, kuid seda hageja poolt taotletud 179, 12 euro asemel summas 128, 91 eurot. 27.07.2012 esitas hageja maakohtu otsusele peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 80, 90 euro suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Kostja põhiline vastuväide maakohtu tegevusele menetluskulude kindlaksmääramisel on see, et maakohus on alahinnanud hageja poolt asjas esitatud dokumentide ettevalmistamisele kulunud aega, jättes hageja taotletud õigusabikuludest välja mõistmata 50, 21 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude tasu väljamõistmisel oma diskretsiooni piire ületanud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Ü. Jänes
T. Kollom
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.