Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 28.06.2012.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-11-53734 R M ja R M hagi SM, R M ja R V vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Hageja I R M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II R M (isikukood XXX elukoht XXX) Hagejate esindaja Valerntina T Kostja I SM (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II R M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III R V (isikukood XXX elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.04.2012.a.
Tsiviilasja hind
23 000 eurot
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja nõuda korteriomand XXX, Tallinnas kostjate R M ja R V ebaseaduslikust valdusest R M ja R M valdusse ja valduse üleandmisest keeldumisel tõsta R M ja R V eluruumist XXX, Tallinnas välja teist eluruumi vastu andmata. Jätta hagi rahuldamata SM suhtes
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostjate R M ja R V kanda võrdsetes osades. Välja mõista R M ja R V riigilõiv 2 077,13 eurot võrdsetes osades riigituludesse. Jõustunud kohtulahend saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (asukoht Lai 11/13, Tartu) Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX.a. suri R M . Tema abikaasa, R M ja poeg , R M , pärisid võrdsetes osades korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonda numbri XXX all.
R M surma päeva seisuga oli vaidlusalusesse eluruumi sissekirjutus tema emal, SM , kes samuti elas selles korteris. Hageja I ja surnud R M abielu oli lahutatud. Hagejad elasid korteris asukohaga XXXTallinnas, R M aadressil Tallinn, XXX. Pärast pärandi vastuvõtmist ei olnud Hageja I vastu, et korterisse aadressil Tallinn, XXX jääb elama Kostja I. Kostja I tasus vajalikud kommunaalmaksed ja korteriühistu juhatusel ei olnud hageja vastu pretensioone kuni 2010.a. alguseni. 2010.a. alguses kolis korterisse ilma hagejate loata surnud R M vend R M , kes on invaliid ja ei tööta. Varem, kostja I palvel andis hageja oma nõusoleku R M registreerimiseks korterisse aadressil XXX Tallinnas, kuna sissekirjutus oli vajalik töövõimetuspensioni vormistamiseks. Kostja II elas sellel ajal Sõle tänaval hotellitüüpi toas ja ning küsimust XXX Tallinnas elama asumisest ei tõusetunud. Hageja I sai naabritelt teada, et Kostja II elab tema korteris. Naabrid teatasid, et korteris hakkas elama ka Kostja III R V , surnud R M õde. Naabrid teatasid, et korteris toimuvad pidevad joomingud. Kohtutäitur arestis Hageja I konto, kuna kostjad ei maksnud oma elamise eest korteris ja seisuga 2010.a. oktoober moodustas võlgnevus kommunaalmaksete osas 9765 krooni. Hageja tasus nimetatud võlgnevuse kuid hagiavalduse esitamise aja seisuga on kommunaalmaksete võlgnevus taas 680,05 eurot Kostjad valdavad hageja omandit ilma seadusliku aluseta. Kostjad on keeldunud korterit vabatahtlikult vabastamast. Hageja I pani XXX asuva korteri müüki, kuid pärast korteri vaatamist ja tutvumist isikutega, kes tegelikult seal elavad, keeldusid potensiaalsed ostjad selle korteri ostmisest. Hagejad paluvad välja nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest korter, asukohaga Tallinn, XXX ja keeldumise korral tõsta kostjad hagejatele kuuluvast eluruumist XXX Tallinnas välja. Kostja II vastuväited Kostja II vaidleb hagile vastu.. Kostja II on sinna korterisse sisse kirjutatud, tal ei ole kuhugi minna, on invaliid ja ei tööta. Kostja III vastuväited Kostja mees suri ära ja tal ei olnud kuhugi minna. Varem elas ta oma mehe ema juures. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et R M ja R M on kinnisomandi, asukohaga XXX, Tallinn omanikud. Hagejate omandit tõendab hagiavaldusele lisatud pärimistunnistus, omandiõiguse tunnistus ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõend. Vaidlusaluse korteriomandi pärisid hagejad 27.07.2001.a. surnud R M . Hagejatele kuuluvat eluruumi kasutavad käesoleval ajal XXX.a. surnud R M ema SM, vend R M ja õde R V . SM elas nimetatud korteris koos oma poja R M ja jäi sinna elama pärast oma poja surma. Kohus on seisukohal, et SM kasutab eluruumi XXX poja R M sõlmitud suulise tasuta kasutamise lepingu alusel. SM on nimetatud korteris ka sissekirjutus. Ei ole tõendatud, et tasuta kasutamise leping oleks sõlmitud Kostja I-ga tema eluajaks. lg 1 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese sama paragrahvi teise lõike järgi tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Hagejad ei ole SM elurtuumi XXX tasuta kasutamise lepingut üles öelnud.
Seega on SM õiguslik alus hagejatele kuuluva eluruumi kasutamiseks ja hagi rahuldamiseks tema suhtes puudub alus. R M. eluruumi XXX, Tallinn sissekirjutus ei ole eluruumi XXX kasutamise õiguslikuks aluseks. Asjaolu, et Kostja II on invaliid ja Kostjal III puudub teine elukoht, ei ole õiguslikuks aluseks eluruumi XXX, Tallinnas kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on Kostja II ja Kostja III eluruumi XXX, Tallinnas õigusliku aluseta valdajad. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hagejad on esitanud nõude korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele R M ja R V suhtes. Perekonnaseadusest ei tulene isiku kohustust majutada oma töövõimetuid või kodu mitteomavaid sugulasi. Hagejatel ei ole kohustust kostjatele andma ülalpidamist , võimaldades neil eluruumi kasutada , tasudes ise kõik kommunaalkulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi R M ja R V suhtes, kannavad poolte menetluskulud R M ja R V . TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Harju Maakohtu 10.jaanuari 2012.a. määrusega vabastas kohus hagejad riigilõivu tasumisest osaliselt riigilõivu 2 077,13 eurot osas. Kohus rahuldas hagi täielikult R M ja R V osas. Seega tuleb riigilõiv 2 077,13 eurot kostjatelt võrdsetes osades välja mõista riigituludesse. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.