Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-5905
Tsiviilasi
OÜ Narsil hagi OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 10 225, 86 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. oktoobri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Narsil apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Narsil (RK: 10580694), esindaja juhatuse liige Valeri Kois Vastustaja (kostja): OÜ Alavest (pankrotis, RK: 1085010) pankrotihaldur Tarmo Villman, lepinguline esindaja Jaanus Silm Kolmas isik kostja poolel: UÜ Neeva Ehitus (pankrotis, RK: 10549781) pankrotihaldur Igor Sumarok
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Narsil kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.OÜ Narsil (hageja) esitas maakohtule 14. veebruaril 2011 hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks täiteasja 095/2010/3789 sundtäitmine, põhjendusel, et OÜ Alavest on loovutanud nõude hageja vastu uuele võlausaldajale – UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis). Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Alavest 13. septembril 2004 kohtule hagiavalduse tsiviilasjas nr hagejalt 1 091 734 kr (69 774.52 euro) väljamõistmiseks. Kohtuotsus jõustus
täitedokument sundtäitmisele. Hagejale oli see asjaolu väga hästi teada, samuti teadis hageja, et UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Alavest on mõlemad pankrotistunud isikud, kellel puuduvad rahalised vahendid notariaalse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Hageja õiguseid ei ole täitemenetluses seoses nõude loovutamisega kuidagi rikutud ning puuduvad asjaolud, mis annaks võlgnikule õiguse esitada täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täiteasjas 095/2010/3789 nõuab võlgnikult kohustuse täitmist ainult OÜ Alavest. Välistatud on olukord, et hagejalt nõuaks võlgnevuse tasumist mõlemad võlausaldajad nii OÜ Alavest kui ka UÜ Neeva Ehitus. Kostja on kohtule esitanud OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus vahelise 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkulepe, millest nähtuvad OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus tegevused seoses nõudega hageja vastu. Menetluse käigus avaldas kostja, et nõue hageja vastu on täitemenetluses täidetud ja täitemenetlus on lõpetatud 5. aprillil 2011.
arveldusarvele. Põhjendatud ei ole hageja kartus, et täitemenetluses 095/2010/3789 täidetud nõuet võiks teist korda hagejalt nõuda uus võlausaldaja UÜ Neeva Ehitus. Võlausaldaja UÜ Neeva Ehitus pankrotihaldur on hagejale 9. juunil 2011 saatnud teate, milles loeb nõude summas 10 225,86 eurot täidetuks UÜ-le Neeva Ehitus (tl 73), mis omakorda välistab nõude teistkordse maksmapaneku kolmanda isiku poolt hageja vastu, kuivõrd teadet saab käsitleda täitmiskviitungina. Kohtu arvates omas asja lahendamisel tähendust ka kostja ja kolmanda isiku vahel 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkuleppe (tl 36-37), mille kohaselt OÜ Alavest (pankrotis) jätkab täiteasjas 095/2010/3789 nõude sundsissenõudmist ning hiljem üritatakse poolte vahelised erimeelsused lahendada kompromissi teel. Selline kokkuleppe pole seadusega keelatud ega ei saa hageja õigusi ja kohustusi kahjustada, samuti ei saa mingilgi määral hagejat kahjustada täiteasja 095/2010/3789 raames rahalise nõude sundsissenõudmine.
koostaja arvas, et OÜ-l Narsil olid kohustused nii OÜ Alavest kui ka UÜ Neeva Ehitus ees. Kui hageja oleks vabatahtlikult täitnud ebaseaduslikule võlausaldajale, oleks seaduslik võlausaldaja VÕS § 169 lg-le 1 tuginedes saanud nõuda teistkordset täitmist; 8) kasutas kohus ekslikult materjale hoopis teisest kohtumenetlusest.
Maakohus on hagi rahuldamata jättes OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihalduri sellist õigust jaatanud. VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi, kuid TMS § 18 kohaselt tuleb nimetatud võimaluse realiseerimiseks nõude loovutamise leping notariaalselt tõestada. Antud juhul ei ole OÜ Alavest ja kolmanda isiku vaheline nõude loovutamise leping notariaalselt tõestatud ja nõude loovutamise lepingu pooled on kokku leppinud, et OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur teostab nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 169 regulatsioon sellist kokkulepet ei välista. 21. veebruari 2011 OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurite vahelist kokkulepet on võimalik käsitleda ka kostja tegevuse täitemenetluse algatamisel heakskiitmisena uue võlausaldaja poolt ja sellise heakskiidu võis uus võlausaldaja anda ka tagantjärele. Pankrotihaldur I. Sumaroki volitused esindada UÜ-t Neeva Ehitus (pankrotis) taastusid Viru Maakohtu 25. oktoobri 2010 määruse alusel, millega maakohus taastas kolmanda isiku pankrotimenetluse (määrus tsiviilasjas nr 2-03-898 on kättesaadav kohtute infosüsteemis). Käsitledes küsimusi, kas kolmandal isikul on võimalik ilma nõude üleminekut tunnustava kohtuotsuseta esitada kohtutäiturile täitmiseks Riigikohtu lahendit või kas hageja nõue kolmanda isiku vastu on tasaarvestatav ei väljunud maakohus hagi raamidest, vaid jäi poolte väidete ja vastuväidete piiridesse. Kostja on vastuses hagile põhjendanud oma tegevust mh sellega, et TMS § 18 lg 1 kohaselt puudub nõude omandajal käesoleval juhul võimalus esitada täitedokument sundtäitmisele. Hageja on ise põhistanud oma hagi väitega, et kostja poolt täitemenetluse algatamisega on hageja jäänud ilma oma nõude tasaarvestamise võimalusest. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et täiteasjas 095/2010/3789 raames rahalise nõude sissenõudmine ei saa hageja huve kahjustada ja hageja kartused võla teistkordse sissenõudmise osas on põhjendamatud, kuna ka uus võlausaldaja on selle täitemenetluse läbiviimisega nõus ja on andnud ka vastava kirjaliku kinnituse. VÕS § 171 lg 3 tagab hagejale kui võlgnikule võimaluse nõude tasaarvestamiseks nii uue kui ka vana võlausaldaja vastu. Pankrotivõlgniku suhtes toimub nõuete tasaarvestus pankrotiseaduse §-s 99 sätestatud korras. Hageja on ise tasaarvestuse õigusest loobunud, mida hageja kinnitas ringkonnakohtule ka kohtuistungil. Maakohus ei ole ekslikult kasutanud materjale teisest kohtumenetlusest, vaid on viidanud toimikus lk 140 olevale dokumendile, mille on 7. oktoobri 2011 kohtuistungi protokolli kohaselt esitanud kohtule hageja ise (lk 138 pöördel). Maakohus ei ole küll otsuses selgelt põhjendanud, millist tähtsust omab nimetatud dokument asja lahendamisel, kuid nimetatud maakohtu poolne rikkumine ei ole viinud kohut asja ebaõigele lahendamisele.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.