Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. juuni 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-15717
Tsiviilasi
V.Ä. hagi K.V.i vastu kaasomandi lõpetamise ja kulutuste nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, riigi õigusabi tasu määramine ning menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.Ä., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Priit Tartu Kostja K.V.
Võtta vastu V.Ä. hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
Menetluskulude jaotus, Vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kindlaksmääramine ja riigi kohustusest. õigusabi tasu määramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda v.a riigi tuludesse tasumisele kuuluv pool riigilõivust ja riigi õigusabi tasu, millised jätta riigi kanda. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus V.Ä. esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja
(seitsekümmend kuus) senti (sisaldab käibemaksu) ning mõista see välja vandeadvokaat Priit Tartule, Advokaadibüroo Priit Tartu, asukoht Rüütli 21, Pärnu linn. Riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Riigi õigusabi tasu osas võib käesolevale määrusele samas korras määruskaebuse esitada riigi õigusabi saanud isik, riigi õigusabi osutaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.
Tsiviilasi nr 2-11-15717 Kohtu seisukoht 18.06.2012.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna pooled on kinnistu asukohaga xxxxx xx, xxxxx linn võõrandanud ning seega saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Hageja palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Kostja loobumise avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja avaldus on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada lg 1 p 3 kohaselt.
Menetluskulud TsMS § 1741 lg 1 kohaselt peab kohus hagist loobumisel lisaks menetluskulude jaotusele määrama kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Sisuliselt on pooled jõudnud kompromissile, kuigi kohtuväliselt. Seega on antud olukorras kohtu hinnangul mõistlik lähtuda TsMS § 168 lg 3 sättest, mille kohaselt tuleb menetluskulu jätta poolte endi kanda. 16.08.2010.a riigi õigusabi määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36667 andis kohus hagejale riigi õigusabi ning advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Priit Tartu. 18.06.2012.a esitas advokaat taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on advokaat töötanud kokku 10 pooltundi hinnaga kokku 159.80 eurot, millele lisandub käibemaks 31.96 eurot, kokku 191.76 eurot. Kohus leiab, et esindaja esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Õigusabi osutanud advokaadi tasu on arvutatud vastavalt 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides 37 ja 38 sätestatule. Advokaat on tegelenud asjas mitmete menetlustoimingutega (tutvunud asja materjalidega, koostanud menetlusdokumente) mille tasuks on 10 pooltunni eest 191.76 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtul ei ole kahtlust taotluses nimetatud ajakulude ega tehtud toimingute vajalikkuse ja sisu osas. Hageja oli 6.05.2011.a määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest. Kuna pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe, hageja loobus hagist ja hageja varaline seisund ei ole muutunud võrreldes menetlusabi taotluse esitamise seisuga, siis tuleb hageja vabastada TsMS § 190 lg 7 järgi riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega tuleb riigi tuludesse tasumisele kuuluv pool riigilõivust jätta riigi kanda tulenevalt TsMS § 190 lg 7. Kuna kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tuleb ka riigi õigusabi tasu jätta kohtu 16.08.2010.a määrusest tulenevalt riigi kanda.
Ivika Sillaots Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.