lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-76-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-76-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1964
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 153 lg 1, 2, 4VÕS § 305 lg 1, 2Üürileandja pandiõigusAÕS § 276 lg 1Pandi mõiste ja liigidPankrS § 100 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 146 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-3770/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.20212-12-22575/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS10285191(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-76-12 Tartu, 12. juuni 2012. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTSI hagi AS-i ENTER ITMARKET pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks AS-i ENTER ITMARKET (pankrotis) pankrotimenetluses Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-23091 ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTSI kassatsioonkaebus 14 396 eurot 10 senti Hageja ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS (registrikood 10285191), esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja AS ENTER ITMARKET (pankrotis, registrikood 11078270), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma 21. mai 2012. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-23091 ja jätta jõusse ning muutmata Harju Maakohtu 2. detsembri 2010. a otsus.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 306Pandiõiguse lõppemine
Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud AS-i ENTER ITMARKET (pankrotis) kanda.
4.Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Soop 23. jaanuaril 2012 ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTSI kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot 96 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS (hageja) esitas 13. mail 2010 Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnustada oma 5 309 120 krooni suurust nõuet AS-i ENTER ITMARKET (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 4. septembril 2009 välja võlgniku pankrot. Hageja esitas 2. oktoobril 2009 pankrotihaldurile nõudeavalduse 5 309 120 krooni suuruse nõude tunnustamiseks. Nimetatud nõue on tagatud üürileandja esimese järjekoha pandiga. Nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest võlgniku pankrotihaldur vaidles vastu nõude järgule, nõuet tagavale pandiõigusele ja nõude suurusele. Hageja nõue tuleneb hageja ja võlgniku üürisuhtest (alates 5. märtsist 2005), mida uuendati 5. märtsil 2008. Üürilepingu järgi üüris võlgnik hagejalt äripinda. 8. juulil 2009 algatati võlgniku pankrotimenetlus ja võlgnik sulges 20. juulil 2009 kaupluse Rocca al Mare Kaubanduskeskuses.

Hageja ütles üürilepingu võlgniku rikkumiste tõttu alates 10. augustist 2009 üles. Hageja teatas

7.augustil 2009 üürileandja pandiõiguse teostamisest ning keelas võlgnikul üüripinnalt esemete eemaldamise. Pandiesemed viidi üüripinnalt ära hageja nõusolekuta. Hagejal on üürilepingust tulenevalt võlgniku vastu nõue 158 666 krooni põhivõlgnevuse (üür, kõrvalkulud, turundustasu ja tasu reklaamsildi eest) ja 6827 krooni 15 sendi viivise (seisuga 3. september 2009) saamiseks. Lisaks võlgneb võlgnik hagejale üüri 62 133 krooni 30 senti kuni üürilepingu lõppemiseni ning viivist 1118 krooni 39 senti (alates 17. augustist kuni 3. septembrini 2009). Hagejal on õigus nõuda võlgnikult ka 91 114 krooni 65 sendi suurust leppetrahvi selle eest, et äri oli vähem aega lahti, ning 244 650 krooni suurust leppetrahvi üürilepingu rikkumise eest. Võlgnikul tuleb tasuda hagejale üüripinna kasutustasu 180 186 krooni 66 senti ning leppetrahvi 745 600 krooni. Hageja on saanud üürilepingu lõppemise tõttu kahju 3 805 144 krooni 13 senti. Üürilepingu ülesütlemisega, pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise järgse menetlusega seotud õigusteenuste kulu on 13 680 krooni (koos käibemaksuga). Viidatud nõuete kogusummaks on 5 309 120 krooni ja kõik nõuded on tagatud üürileandja pandiga. Hageja leiab, et pant tuleb rahuldada võlgniku pankrotimenetluses pandieseme müügist esimeses järgus.
2.Kostja ei tunnista hagi. Tema vastuväidete kohaselt ei saa pandiõigust kohaldada üüritavas äriruumis asuvale kaubale, samuti vallasasjadele, mis ei kuulu ruumi üürimisel selle sisustuse või kasutamise juurde. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele esemete nimekirja, millele ta oma pandiõigust teostab. Hageja nõue leppetrahvi, üüripinna üleandmisega viivitamise eest viivise, üürivahe ning õigusteenusele kulunud raha saamiseks ei ole põhjendatud.
3.Harju Maakohus rahuldas 2. detsembri 2010. a otsusega võlgniku pankrotihalduri vastu esitatud hagi ja tunnustas hageja 5 309 120 krooni suurust nõuet võlgniku (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses järgus (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1). Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ulatub üürileandja pandiõigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg 1 kohaselt eelduslikult kõigile üüritud ruumis asuvatele vallasasjadele. Erandiks on VÕS § 305 lg 2 kohaselt asjad, millele ei saa pöörata sissenõuet, st esmajoones täitemenetluse seadustiku §-s 66 nimetatud asjad. Üüritud ruumi sisustusse või kasutamise juurde ei kuulu ajutiselt ruumi toodud asjad, mille sihtotstarve ei ole kuuluda ruumi sisustusse või selle kasutuse juurde. Praegusel juhul on tegemist kaupluseruumidega. Ruumide sihtotstarvet arvestades kuuluvad nende kasutamise juurde lisaks mööblile, kaubariiulitele ning seadmetele, mis võimaldavad ruumi sihipäraselt kasutada või teenivad seda, ka sinna müügiks toodud või sel eesmärgil ladustatud kaubad. VÕS § 305 lg-st 3 järeldub, et üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka üüritud ruumis asuvad kolmandate isikute vallasasjad. Hagejal ei ole kohustust koostada nimekiri esemetest, millele ta oma pandiõigust teostab. Samuti ei lõpe pandiõigus üksnes seetõttu, et üürileandja teadmata on asjad üüripinnalt ära viidud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg-st 1 järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega ning ulatub eelduslikult kõigile üüritud ruumis asuvatele vallasasjadele. Kui kolmandad

isikud soovivad oma asjad üürileandja pandiõiguse alt välistada, peavad nad tagama, et üürileandjat nende omandist asjade ruumi viimisel viivitamata teavitataks. Seega ei ole üürileandjal kohustust tuvastada, kas mõni asi võiks kuuluda kolmandale isikule. Eelduslikult kuuluvad üüripinnal olevad asjad üürnikule ning üürileandja on õigustatud teostama neile vallasasjadele pandiõigust. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud oma nõude kohta tõendid.

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hageja pandiõigus tunnustamata, st kostja palus mitte tunnustada hageja nõuet pankrotimenetluses esimeses järgus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus muutis 22. detsembri 2011. a otsusega maakohtu otsust nõude rahuldamisjärgu osas ning tunnustas hageja 339 314 euro 61 sendi (5 309 120 krooni) suurust nõuet võlgniku (pankrotis) pankrotimenetluses teises järgus (PankrS § 153 lg 1 p 2). Ringkonnakohus märkis, et kuigi nõuete kaitsmisel ja maakohtu menetluses vaidles pankrotihaldur vastu esitatud nõude suurusele, siis apellatsioonkaebuses tunnustatud nõude suurusele vastu ei vaielda ning selles osas on maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Ringkonnakohtu arvates tunnustas maakohus valesti hageja nõuet esimese järgu nõudena. PankrS § 100 lg 1 kohaselt kaitstakse nõuete kaitsmise koosolekul koos nõudega ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Üürileandja pandiõigusega koormatud esemed on AÕS § 276 lg 1 ja VÕS § 305 lg 1 kohaselt kindlaks määratavad ning üürileandja pandiõigus laieneb üksnes üüripinnal olnud ja selle sisustuse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele. Üürileandjal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist üksnes nende esemeta arvel, mis on üürileandja pandiõigusega koormatud. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et hageja ei pea tõendama üüripinnal olnud vara koosseisu ja väärtust, sest hageja saanuks nõuda oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena üksnes üüripinnal olnud ja pankrotivaraks muutunud vallasasjade väärtuse ulatuses. Hageja taotles hagiavalduses pankrotihaldurilt teavet üüripinnal olnud kauba väärtuse kohta. Kostja osutas oma vastuväites, et hageja ei ole esitanud üüripinnal olnud esemete nimekirja. Maakohtu istungil ega enne seda ei ole hageja korranud oma taotlust tõendite nõudmiseks. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväidet kohtu tegevusetusele hagiavalduses toodud taotluse lahendamisel ning on olnud nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Ka oma vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja esitanud tõendite kogumise taotlust. Seega ei ole hageja üürileandja pandiõigust ja selle ulatust tõendanud, mistõttu tuleb hageja nõuet tunnustada teise järgu nõudena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles muudeti maakohtu otsust ja tunnustati hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu asemel teises rahuldamisjärgus, ning jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja palub juhul, kui Riigikohus ei pea ise uue otsuse tegemist võimalikuks, saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti AÕS § 276 lg-t 1 ning VÕS § 305 lg-t 1, kui leidis, et hageja peab

tõendama üüripinnal olnud vara koosseisu ja väärtuse, vastasel juhul ei ole üürileandja pandiõigus ja selle ulatus tõendatud. Ringkonnakohus rikkus ka menetlusõiguse norme, kui leidis erinevalt maakohtust, et asja lahendamisel on oluliseks tõendiks pandiesemete nimekiri. Asjas tuli ka arvestada, et vaidlusaluse tõendi saab esitada kostja kui võlgniku pankrotihaldur.

7.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu, leides, et ringkonnakohus ei kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise tõttu. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus.
9.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja nõuet tuleb võlgniku pankrotimenetluses tunnustada esimeses (PankrS § 153 lg 1 p 1) või teises (PankrS § 153 lg 1 p 2) rahuldamisjärgus. Pooled ei vaidle enam hageja nõude suuruse üle. TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi on maakohtu otsus jõustunud osas, milles hagi rahuldati ning tunnustati hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses.
10.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel valesti materiaalõiguse norme ning eksis seetõttu ka tõendamiseseme kindlaksmääramisel. Üürileandja pandiõigust sätestava VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei saa pantida vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. Maakohus leidis õigesti, et üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade toomise tõttu ning seaduse kohaselt ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele (sh kolmandate isikute) vallasasjadele (vt Riigikohtu
20.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 10 ja 12; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 11 ja 12). Maakohus tuvastas eeltoodule tuginedes hageja pandiõiguse tekkimise. Maakohus märkis, et arvestades ruumide sihtotstarvet (kaupluseruumid), kuuluvad ruumide kasutamise juurde praegusel juhul lisaks mööblile, kaubariiulitele ning seadmetele, mis võimaldavad ruumi sihipäraselt kasutada või teenivad seda, ka sinna müügiks toodud või sel eesmärgil ladustatud kaubad. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja pandiõigus oleks lõppenud. Maakohus leidis VÕS § 306 järgi õigesti, et pandiõigus ei lõpe üksnes seetõttu, et üürileandja teadmata on asjad üüripinnalt ära viidud. PankrS § 100 lg-st 1 tulenevalt kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek) koos nõudega ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja oli oma pandiõigust tõendanud (tuvastatud on pandiõiguse tekkimine ning see, et pandiõigus ei ole lõppenud, st pandiõigus on kehtiv). Viidatud sätetest ei tulenenud hagejale kohustust tõendada pandiõiguse kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul pandiesemete koosseisu ja väärtust. Väär on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht, et üürileandjal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist üksnes nende esemete

arvel, mis on üürileandja pandiõigusega koormatud, ning hageja saanuks seega nõuda oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena üksnes üüripinnal olnud ja pankrotivaraks muutunud vallasasjade väärtuse ulatuses. Selline seisukoht ei vasta PankrS §-s 153 sätestatule. PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist esimeses järgus pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses. PankrS § 153 lg 2 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. PankrS § 153 lg 4 esimeses lauses sätestatakse, et ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega. Seega sõltub nõude rahuldamine vastavas järgus pandieseme müügist laekuva raha suurusest. Kolleegium nõustub eeltoodust tulenevalt maakohtu seisukohaga, et hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimeses järgus.

11.Kuivõrd maakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, jääb jõusse ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, muudab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude jaotust. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta samuti kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
12.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kautsjoni on tasunud hageja eest Osaühing Advokaadibüroo Soop. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Soop. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.